Miks sünnib saledatel naistel mõnikord paks laps?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Rasvumist võivad põhjustada emalt lapsele ülekanduvad molekulid, väidab värske uuring.
Ema raseduseaegne toitumine võib mõjutada tulevase lapse kehakaalu kogu elu vältel.


Teadlastel tekkis juba 1976. aastal kahtlus, et ema toitumisharjumused võivad mõjutada järglaste kehakaalu. Nad uurisid 1945. aastal Saksamaa armee poolt Hollandis põhjustatud näljahäda ning avastasid, et sel ajal lootena ema kõhus olnud lastel oli hilisemas täiskasvanuelus kalduvus rasvuda, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator ajakirja Science NOW.

Uus-Meremaa Aucklandi ülikoolis rottidega tehtud katsed näitasid, et alatoidetud tiinete rottide järglastel oli kalduvus täiseas rasvuda.

Võimalik, et toidupuuduse tingimustes programmeerivad emad mingil viisil oma lapsi elama samasuguses olukorras, suurendades nende isukust ning võimet rasva koguda. See võibki olla põhjus, miks lapsed hiljem rasvuvad, isegi kui neil ei tule toidupuudust taluda.

Ema organism mõjutab

Viimase paari aasta jooksul on teadlased hakanud kahtlustama, et niinimetatud epigeneetiline pärilikkus tuleneb sellest emapoolsest organismi programmeerimisest. Sageli on tegemist metüülide rühmadesse kuuluvate keemiliste märgistega, mis võivad end siduda DNAga ning käituda sarnaselt raadio häälenupuga, muutes teatud geenide aktiivsust väiksemaks või suuremaks.

Näiteks 2005. aastal leidsid Aucklandi ülikooli teadlased, et tiinuse ajal näljutatud emaste rottide järglaste rasvumist on võimalik ära hoida, kui nende DNAst metüülimärgised eemaldada.

Ka hiljutine täiskasvanud inimeste DNA metüülirühmade uuring andis samad tulemused, kuid teadlased ei suutnud siiski kindlaks teha, kas epigeneetilised muutused oli ülekaalulisuse tagajärg või põhjus.

Suurbritannia Southamptoni ülikooli teadlased uurisid 78 raseda briti naise toitumisharjumusi, et välja selgitada, kas epigeneetilised muutused võivad rasvumist esile kutsuda. Vastsündinute nabaväädiverest võeti DNA proovid ning üheksa aastat hiljem mõõdeti röntgenkiirte abil nende keha rasvasisaldust.

Lapsed, kelle rasvarakkude arengu ja rasvade ainevahetusega seotud proteiini kodeerivas geenis oli metülatsioon kõrgem, olid ka üheksa aastaselt tõenäolisemalt ülekaalulised.

Sama rühm teadlasi viis 239 Suurbritannia rasedaga läbi täiendava uuringu. Seekord mõõdeti laste keha rasvasisaldust, kui nad olid kuueaastaseks saanud. See on vanuse alampiir, mil on lastel võimalik täheldada märkimisväärseid erinevusi rasvumise osas.

Uuringu juhtiva autori Keith Godfrey sõnul on nii USAs kui Suurbritannias raseduse ajal tavaline, et naised Atkinsi dieediga sarnaneva madala süsivesikute ja kõrge valkude sisaldusega toitumise kasuks otsustavad. See võib aga lootele edastada näljaolukorraga sarnase signaali, mis põhjustab lapsel kalorirohkesse keskkonda sattudes toitumishäireid.

Godfrey sõnul aitab see selgitada rasvumise massilist levikut riikides nagu Hiina, kus raseduse ajal alatoitumist kannatama pidanud emade lapsed on nüüd keskeas ülekaalulised.

Melbourne'i lasteuuringute instituudi geneetiku Jeffrey Craigi sõnul on see esimene uuring, mis näitab, et epigeneetilised muutused sünni ajal mõjutavad inimese edasist elu.

Uuringu kaasautor Peter Gluckman Aucklandi ülikoolist lisas, et isegi normaalselt kulgevate raseduste puhul on loote kasvukeskkonnal inimese edasisele arengule väga oluline mõju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles