/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2017/09/14/7099643t1hd3a4.jpg)
Austraalia eksperdid on väidetavalt kindlaks teinud, et punasel veinil on ka mõned tervistavad omadused. Näiteks parandavat punane vein mälu ja vähendavat südamehaiguste riski. Millise koguse puhul saab aga rääkida alkoholi tervislikkusest?
Kas punane vein on tõesti kasulik?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Creina Stockley Austraalia veiniuuringute instituudist ütleb, et klaas punast veini toidu juurde võib vähendada insuldi ja südameataki riski ning pikendada eluiga. Väidetavalt vähendab mõõdukas veinijoomine südamehaiguste riski koguni 30 protsenti, kirjutab Daily Mail. Samas toonitab Stockley, et kui juba juua rohkem kui üks klaas, siis nimetatud risk hoopis suureneb.
On leitud, et alkoholi tarbimine üldiselt soodustab vähi teket, kuid teatud liiki vähi puhul nagu kopsuvähk ja mõne lümfoomitüübi puhul võib efekt olla hoopis positiivne. Alkoholi puhul on tihti räägitud, et liigse tarbimise korral tapab ta ajurakke, kuid mõõduka tarbimise puhul võib see vastupidiselt mõtlemist ja mälu parandada. Samuti võib klaas veini pidurdada dementsuse teket.
Sellegipoolest tasub alkoholiga olla ettevaatlik ning tuleb meeles pidada, et selle tervislik mõju avaldub ainult väga väikestes kogustes. Eesti terviseametnike soovitus on, et naised võiksid tarbida maksimaalselt kaks ühikut päevas ja mehed neli, sel juhul ei tohiks alkohol väga palju kahju teha. Lisaks peaks nädalasse jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva.