/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2017/09/12/7093693t1h0171.jpg)
Samsungi koristamisteemalise lugejamängu tarbeks jagavad oma koristusnippe meie lugejad. Ootame ka sinu kirja!
Lugejad koristavad: iganädalane koristamine on ikka paras ettevõtmine!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pille kirjutab: «Hetkel elan omapäi ja vastutan ise, kui korras või segamini minu kodu on. Suure osa segaduse aitab koristada tulmuimeja, millega tihti põrandad üle käin. Harvemini käin need üle niiske mopiga ja jooksvalt ka muud pinnad, mis muidu silma kriipima jäävad. Kuna segaminiajajaid vähe, siis ei võta kordategemine ka üleliia palju aega.
Kui veel laps olin, siis olid ikka korralikud koristuspäevad, tavaliselt laupäeviti. Vaibad viidi välja, ja klopiti klopperiga puhtaks (tavaliselt isa töö). Põrandad sai siis luuaga pühitud ja märja lapi (loe: kaltsu) ning harjaga üle käidud. Sektsiooni jt kapipealsed tuli niiske lapiga üle käia, et kõik läigiks. Minu mäletamist mööda oli see paras ettevõtmine, ja kui veel pesupesemise juurde ka võtta, siis läks sellele ikka terve päev.»
Elis kirjutab: «Juba lapsest saadik oli meil kodus traditsioon, et pühapäev on koristuspäev. Nii et igal pühapäeval pärast hommikusööki hakkasime emaga koristama. Alguses tundus küll väga ülekohtune, et kõik teised lapsed mängisid õues, aga mina pidin koristama.
Hiljem muutus aga see täiesti iseenesestmõistetavaks. Ajapikku tulid ka «ajavõitmise» nipid, et saaks kiiremini õue. Näiteks: mida vähem virised, seda kiiremini jõuad! Või tee kohe alguses korralikult ja hoolikalt, siis ei pea kaks korda tegema! Nüüd, kui on endal juba täiesti oma kodu, on see sama pühapäevane traditsioon minus endiselt säilinud. Kuna endal lapsi veel ei ole, siis pean üksi 150 ruutmeetrit üle käima. Samuti ei ole kassist ja koerast tolku :) Väga mõnus on pühapäeva õhtul istuda täiesti puhtas kodus kamina ees ja minna vastu uuele töönädalale!»
Anni kirjutab: «Meie kolmeliikmelises peres oskavad kõik koristada ja igal asjal on oma koht.
Kuna perega koos veedetud aeg on hinnas, siis selle asemel, et terve nädalavahetus kodu koristada, olen iga päev korda hoidnud ja toa kaupa koristanud.
Ega siis tolm ei pea lapäevani ootama, et teda tolmuimejasse tõmmata. Kodus peab iga päev olema korras ja puhas.»