/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2017/09/11/7089619t1h5f11.jpg)
Peaaegu alati eelnevad inimese enesetapukatsele selged ohumärgid, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. Eile, 10. septembril toimus rahvusvahelise suitsiidiennetuspäeva, millega juhiti tähelepanu enesetappude välditavusele.
Üheksa ohumärki, mis viitavad enesetapumõtetele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui Eesti kaotas mullu suitsiidide läbi 183 elu, siis on seda kaugelt liiga palju. See näitab, et ühiskonnana ei oska me raskustes inimesi piisavalt aidata,» ütles Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Tema sõnul eelnevad enesetapukatsele peaaegu alati selged ohumärgid, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. «Suurel osal juhtudest on suitsiidikatsele eelnenud pikaajaline vaimse tervise halvenemine, sageli depressioon, mis on jäänud õigel ajal kohase ravita. Oluline on olla olemas, võtta ohumärke tõsiselt ning aidata inimesel leida abi,» ütles Oidermaa.
Üheksa ohumärki, mis võivavad viidata inimese enesetapumõtetele:
- räägib ja naljatab enesetapu teemal;
- avaldab näiteks selliseid mõtteid: «Oleks parem kui ma oleksin surnud», «Soovin, et ma kaoksin igaveseks», «Kui mind enam ei ole, siis…», «Varsti ma ei tüüta sind enam.»;
- räägib surmast positiivses ja lootusrikkas toonis, näiteks «Kui ma sureksin, siis inimesed armastaksid mind rohkem»; kirjutab surmateemalisi jutte ja luuletusi;
- käitub enda suhtes hoolimatult, temaga juhtub tihti tõsiste vigastustega õnnetusi;
- annab ära, jagab laiali või viskab ära väärtuslikke esemeid;
- jätab perega ja sõpraga hüvasti erilisel moel, tavapärasest erinevalt;
- varub relvi, ravimeid või muid enesetapuvahendeid;
- kirjutab enesetapukirju;
- teeb arusaamatuid või veidraid mõtteavaldusi.
Tunnused võivad viidata ka paljudele teistele kriisidele või vaimse tervise probleemidele. Selliste muutuste tähelepanemisel on kõige parem inimese käest küsida, kuidas tal läheb või mis tal mõttes mõlgub.
Suitsiidimõtetega inimest ei tohiks jätta üksi. Depressiooni puhul on esmase abi saamiseks võimalik pöörduda perearsti poole.
Kiire abi saamiseks on suuremates linnades erakorraline psühhiaatriline abi kättesaadav ööpäevaringselt. Alati on võimalik kutsuda kiirabi helistades numbril 112.
Vaata ka: