/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2017/09/11/7089567t1hda88.jpg)
Uus kooliaasta on hoogsalt käima läinud ja ühes sellega liikleb tänavatel rohkem lapsi, kes pärast suve alles harjuvad linnaliikluses hakkama saama ning keda ka autojuhtidel tuleb nüüd eriti hoolsalt tähele panna.
Koolialguse puhul tuleb lastele turvalise liiklemise alused üle korrata (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«September toob alati kaootilisema liikluse, mis mõjutab nii pikal puhkusel olnud lapsi kui autojuhte. Ilusate sügisilmadega sõidavad paljud õpilased kooli jalg- ja tõukeratastega või jooksevad viimasel minutil, et vältida hiljaks jäämist. Kuna muretu suverütm on veel hinges, siis kipub laste tähelepanu kergemini hajuma, paljud ületavad teed eelnevalt peatumata ja nii ongi õnnetused kärmed juhtuma,» selgitas Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.
Pärastlõunal juhtub lastega rohkem õnnetusi
Kindlustaja sõnul on kõige levinumaks lastega seotud liiklusõnnetuse põhjuseks teedel nende ootamatu jooksmine sõiduteele ning 50 protsenti ööpäevas registreeritud alla 15-aastaste laste osalusel toimuvatest õnnetustest leiab aset päeva teises pooles.
«Pärastlõunal on lastel kooliväsimus ja pingelangus, mis põhjustab tähelepanu hajumist ning on ühtlasi ka üks olulisi põhjuseid, miks just koolist koju tulles juhtub rohkem õnnetusi. Tuletage lapsele meelde, et ka koju tulles peab olema tähelepanelik, ega tohiks tegeleda kõrvaliste tegevustega nagu nutitelefonis mängimine või telefoniga rääkimine,» soovitas Gilden.
Gildeni sõnul aitab õnnetuste hulka vähendada ka see, kui kooliaasta alguse puhul kõik vanemad oma lastega mitmeid kordi koolitee läbi jalutavad, samal ajal liiklusreegleid selgitavad ja võimalikele ohtudele tähelepanu osutavad.
«Kooliteel kõndimine aitab lapsevanemal kalkuleerida kooliminemiseks vajaminev aeg, sest viimasel minutil lahkudes muutub õhkkond närviliseks ja lapsed kipuvad kiirustama, mis loob soodsa õhkkonna ootamatuteks ohuolukordadeks. Lastele tuleb õpetada ka silmside otsimist juhiga, et veenduda, kas juht ikka märkas väikest liiklejat. Ka rohelise tule süttimisel peaks laps kindel olema, et kõik sõidukid ikka peatuvad ja teed annavad. Ka need, kes teises reas sõidavad,» õpetas Gilden.
Kindlasti tuleks kooli jalutada ka lapsed, kes muidu autoga kohale sõidutatakse. Kuna neil puudub vajalik kogemus jalakäijana, siis kipuvad nad Gildeni sõnul liiklust hoopis autojuhi vaatepunktist hindama. Nii teevad nad jalakäijana ka rohkem vigu kui need lapsed, kes igal hommikul iseseisvalt kooli lähevad.
Veebitestiga koolitee turvaliseks
Et aga igal vanemal oleks võimalik hinnata nende lapse koolitee turvalisust, on Seesam koostöös Maanteeametiga loonud veebitesti.
«Testist leiab mitmeid küsimusi koolitee, transpordi ja üldise teadlikkuse kohta, mis aitavad pöörata tähelepanu erinevatele kooliteel varitsevatele ohtudele. Test õpetab neid vältima ning jagab ka nõuandeid, kuidas lapse teekonda nii kooli kui koju turvalisemaks muuta,» selgitas Gilden.
Lisaks lastele ja lapsevanematele kutsub kindlustaja ka autojuhte suuremale ettevaatlikkusele.
«Iga autojuht peaks oma teekonnal jälgima kooli ruttavaid ja nurga tagant ootamatult ilmuda võivaid koolijütse. Seda eriti koolide läheduses, kus liigutakse jalg- ja tõukerataste ning ruladega, aga ka sõpradega kambas, kus kipub tähelepanu kiiremini kaduma.»
Turvalise koolitee testi saab teha siin.