Lastepsühholoog: spordiga tegelemine kujundab laste isiksust

Foto: Vida Press

Kliinilise psühholoogi-psühhoterapeudi Ene Raudla kinnitusel on spordiga tegelemine igale lapsele hädavajalik, sest tundes jõudu oma kehas, muutub tugevamaks ka lapse isiksus ning vastupanuvõime stressile.

«Lapsed, kes kannatavad ärevuse all ning tunnevad ennast kõrvalejäetuna, ei tegele pahatihti ühegi spordiharrastusega. Samas on väga oluline, et ka laps, kes ei huvitu võistlusspordist või keda rühmatreeningutes võidakse kiusata, saaks mingilgi määral füüsilist aktiivsust, kasvõi kodus kätekõverdusi tehes, vanemate seltsis jooksmas või rattaga sõitmas käies,» sõnas Raudla.

Raudla tõi välja neli põhjust, miks spordiga tegelemine on laste isiksuse arendamisel kasulik: 

1. Kõrgem enesehinnang. Iga laps tahab kogeda eduelamusi. Kui aga keha ei tule pingutusega kaasa, võib lapsel tekkida tunne, et ta ei saa millegagi hakkama. Sportimine võimaldab kehalist suutlikkust sammhaaval parandada. Ajapikku tunneb laps ka ise, et ta muutub tugevamaks, osavamaks. Lapsele tuleb kinnitada, et kõige olulisem pole mitte tulemus, vaid pühendumine ja eesmärkide poole püüdlemine – tänased võimed on alles algus ning laps suudab tänaseid võimeid ka kasvatada.
2. Pädevamad sotsiaalsed oskused. Tiimitöö tegemine ühendab ja aitab luua uusi sõprussuhteid. Spordi tegemine nõuab koostööd, ausalt mängimist ja ühtse grupina sama eesmärgi suunas töötamist. Samas õpetab last ka see, kui ta spordib mitte eakaaslaste, vaid lapsevanema seltsis või üksi – igasugune füüsiline tegevus aitab juhtida agressiivsust ja ärevust, sest see suunab tähelepanu emotsioonidelt motoorikale.
3. Parem stressiga toime tulemise võime. Spordiga tegelemine võimaldab lapsel nautida eneseületuse tulemusel võidujoovastust, kuid kogeda ja tulla toime ka pettumustega pärast kaotusi. Laps peab nimelt mõistma, et kaotused ja tagasilöögid on normaalne osa elust ning ebamugavustunde korral ei tohi kohe alla anda ega loobuda. See on hädavajalik, et laps suudaks toime tulla tänapäeva stressirohkes ja konkureerimisele orienteeritud ühiskonnas.
4. Parem suhtlemisoskus. Spordis võib ette tulla situatsioone, kus laps peab lahendama konflikte, arutama, milline teguviis on reeglipärane või mitte, kavandama mängustrateegiat ja julgustama tiimikaaslasi – see kõik aitab kasvatada lapses juhtimisvõimet. Lisaks võimaldab sport lapsel tunnetada oma keha ruumis ning õppida teistega arvestama.

Valio ja Lastekaitse Liidu käivitatud Liblikaefekti heategevusprogramm kutsub kõiki märkama lapsi, kes vajavad spordiharrastusega tegelemiseks rahalist toetust. Liblikaefekti algatuse info ja sporditoetusele kandideerimise kriteeriumid leiab Lastekaitse Liidu kodulehelt.