Välismaale tööle minek toob kaasa rasked valikud

Foto: SCANPIX

ETV vestlussaates «Mida teie arvate?: Kui mees töötab välismaal?» rääkis endine rahvastikuminister Urve Palo, et inimeste Eestist lahkumist tuleks ennetada, sest koju tagasitulek on raskem kui otsus siit lahkuda.

Suhtekorraldaja Janek Mäggi arvas, et ta püüaks igal juhul kodus teha nii palju tööd, et ei oleks vajadust Eestist lahkuda. «Ma ei taha siit ära minna,» lisas ta. Mäggi leidis, et on väga väike tõenäosus, et pere suudaks sellist lahusolekut pikaajaliselt taluda ning et see on iga pere jaoks raske.

Samas oli Mäggi nõus, et kui tööd ei ole, siis tuleb ikka minna, aga mõtlema peaks ennekõike pikaajaliselt. Lühiajaliselt võib välismaa ots kasulik olla, kuid pikka aega seal järjest töötades võib eneseteostus tagaplaanile jääda, see aga on endaga rahulolu jaoks väga tähtis. Ta tõi välja, et koos perega välismaale minek ei pruugi siiski suhet piisavalt koos hoida, sest mõlemad pooled peavad saama end teostada.

Mõnedki Brüsselisse koos läinud pered on purunenud, kuna sõbrad ja sotsiaalne elu on jäänud Eestisse. «Kui üks siin ja teine seal, oleksid nad suurema tõenäosusega koos, kuna sotsiaalse keskkonna tähtsus on mõlemale ülisuur,» arvas ta.

Urvastest pärit Marika Tragel, kelle mees ligi kakskümmend aastat Rootsis töötanud, nentis seevastu, et tal pigem ei ole muresid tänu mehe tööle välismaal. Raha pärast ta tööl käima ei peaks, aga niisama kodus passida ja vaid meest oodata ka ei taha. Töö on vajalik suhtlemiseks ja eneseteostuseks. Mis lastesse puutub, siis alguses oodati tõepoolest isalt kingitusi, kuid hiljem hakati välismaal tööl käimist sama loomulikult võtma kui mis tahes igapäevatööd – lihtsalt kodust eemalolek on pikem.

Saate teemaks oli küll meeste välismaal töötamine, kuid viimasel ajal lahkuvad naisedki Eestist. See olevat aga suurem ohumärk, kuna naised võtavad kogu pere kaasa, mis teeb naasmise veelgi raskemaks. Lihtsam kui tagasitulek on endise rahvastikuministri Urve Palo sõnul ennetus, et inimesed ei oleks sunnitud välismaale tööle minema, vähemalt mitte selle pärast, et raha pole.

«Naised on varem ka lahkunud, aga rohkem armastuse sunnil või kutsel, nüüd aga on mindud rohkem tööd otsima ja see on väga halb märk,» ütles ta. Erandiks pidas ta välismaale tippspetsialistiks minemist ja seal õppimist. «Küsimus on selles, et need, kes lähevad pisar silmis ära, neid tuleks aidata. Ja enamik läheb nii, sest see otsus on väga raske. Tagasitulek on veel raskem kui otsus, et ei lähe.»

Palo märkis, et meie töötutest saab hüvitist vaid veerand, samal ajal kui teistes riikides toetatakse raskel ajal. «Meil öeldakse, et minge, kui tahate, tehke, kui tahate. Meil koondatakse sellel ajal, kui on raske aeg, ka riigisektoris. Sel ajal tuleb hoida ja koondada siis, kui on erasektoris head ajad.» Ka ümberõppel osalemine ei motiveeri tema sõnul oma väikese tasuga. Kui on raha vaja, minnakse võimalusel Soome lihtsamalegi tööle, et raha saada.

Suurem osa välismaal tööl käijatest pärineb väiksematest kohtadest, kus töötus suurem. Võrreldes aga kahe aasta taguse ajaga on Urve Palo sõnul pealinna külje all Viimsiski toimetulekutoetuste saajaid kordi rohkem. Probleeme on igal pool ja inimesti lahkub töö pärast nii pealinnast kui ka mujalt Eestist. Meetmeid, millega maapiirkondi elavada, on tema hinnangul aga mitmeid, näiteks soodustada maksupoliitikaga ettevõtete loomist maale, samuti saab riik ise luua asutusi maale. Näiteks tõi ta Soome, kus suur haigla on Helsingist välja toodud, samas kui meil pannakse viimasel aastatel erinevaid asutusi maakohtades hoopis kinni.

Ükskõik, kas lahkujaks on mees või naine, pole selline olukord pere jaoks Alex Lepajõe hinnangul kindlasti normaalne. Ise kaasaminekut pidas Urvastest pärit Jaana publiku seast aga pikemaks protsessiks. Tema mees on Soomes kaks aastat töötanud ja ta tunnistas, et on olnud ka raskemaid momente, kuid siiani on ta hakkama saanud. «Mulle meeldib mu kodukoht ja ega mees pea ka igaveseks jääma välismaale tööle. Kogu aeg on mindud ja üle Eesti. See on valikute küsimus,» arvas ta.

Marika leidis, et see on suhtumise küsimus ja iga pere teab ise, mida teeb. «Kui naine tahab, et mees oleks tema kõrval, siis muidugi, otsigu talle Eestis saekaater või mingisugune töö. Minu jaoks ei ole see probleem, et mees käib tööl välismaal. Ainuke halb asi, et kui need paarid, kes on päevast päeva koos, tunnevad teineteist rohkem, siis meil jääb sellest puudu. Me närvidele küll ei käi teineteisele, seda varianti ei ole, aga me võib-olla ei tunne piisavalt teineteist, 17 aastat abielu on viie aasta tasemel. Kogu aeg on midagi avastada,» jutustas ta.

Janek Mäggi ütles, et lühiajaliselt tuleb mõned valikud ära kannatada ja peabki pingutama. «Ei saa öelda, et pole mõtet minna välismaale tööle. Muidugi on mõtet, kui raha pole ja nälg on majas. Teisest küljest jälle, kui sellest tekib sügav depressioon, pere läheb lahku ja lastel on närvid läbi, siis kas sel kõigel oli mõtet? Võib-olla tuleb siis midagi muud teha.»