Laps käis tööl: kes otsustab, kuhu raha läheb?

Foto: Vida Press

Paljud lapsed ja noored käivad koolivaheajal tööl, et ise endale raha teenida. Sellega seoses on õiguskantsleri ametnikud pidanud selgitama, millised on lapsevanema õigused otsustada lapse tööga teenitud raha kasutamise üle, kirjutab Janek Luts Õiguskantsleri Kantseleist.

Kuna alaealise tööle lubamise eelduseks on tema vanemate nõusolek, siis on mõistlik, et vanemad ja laps on rääkinud kõik töötamist puudutavad küsimused omavahel läbi juba enne lapse tööle asumist. Kõigepealt peavad vanemad veenduma, et töö on lapse jaoks ohutu ja jõukohane. Samuti võiks enne lapse tööle asumist omavahel kokku leppida selles, mis otstarbel lapse teenitud raha hiljem kasutatakse. Mida vanem on laps, seda suurem kaal peaks olema lapse arvamusel.

Lapse vara valitsemise põhimõtted sätestab perekonnaseadus. Selle seaduse järgi on õigus lapse vara eest hoolitseda tema hooldusõiguslikel vanematel. Seega on üldreegel, et hooldusõiguslikud vanemad on lapse vara valitsejad ning esindavad last selle varaga seotud tehingutes ja toimingutes. Vanemate varahooldusõigus ei kehti vara puhul, mille laps on saanud pärimise või kinkimise teel, kui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda.

Lapsele kuuluvat raha, mida pole vaja kasutada lapse ülalpidamiseks, peavad vanemad valitsema heaperemehelikult ning hoidma krediidiasutuses oma varast eraldi. Lapse raha krediidiasutusse paigutamisel tuleb ära märkida, et konto käsutamiseks peab saama kohtu nõusoleku. Kohtu nõusolekut on vaja eelkõige selleks, et kohus kontrolliks, kas lapse varaga tehtud teatud tehingud vastavad lapse huvidele.

Kuigi seadus annab vanemale võimaluse kasutada lapse raha ka tema ülalpidamiseks, ei tähenda see, et vanem vabaneb seeläbi ülalpidamiskohustusest ja võib pere ülalpidamisel toetuda lapse sissetulekule. Ka sel juhul, kui laps käib tööl ja teenib raha, kehtib põhimõte, et vanem peab ise oma alaealist last ülal pidama. Loomulikult võib ette tulla olukordi, kui on mõistlik ja vajalik, et laps osaleb ka ise enda vajaduste rahuldamiseks tehtud kulude kandmisel. Mida lugeda mõistlikeks ülalpidamiskuludeks ning kust jookseb piir, mil vanem saab oma ülalpidamiskohustuse täidetuks lugeda, sellele seadus ühest vastust ei anna. See sõltub konkreetsest olukorrast ja ka pere elustandardist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et noorte töötamine on igati positiivne, kui töö on eakohane ja ohutu ega takista kooliskäimist. Ehkki vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtte kohaselt peavad vanemad lapse vara võimaluse korral kuni lapse täisealiseks saamiseni säilitama ja pigem suurendama kui vähendama, ei tähenda see, et lapse teenitud raha ei võiks vajaduse korral kasutada tema ülalpidamiseks, või et lapse teenitud raha eest ei võiks osta talle jalgratast, nutitelefoni või muud, mida laps ise soovib ja vanem peab vajalikuks. Nii nagu kõigi last puudutavate otsuste tegemisel, peavad vanemad ka tema vara eest hoolitsemisel lähtuma eeskätt lapse parimatest huvidest.