Regina Karlep võttis pisipoja kõrvalt 25 kilo kaalust alla

Regina Karlep valiti 2011. aasta Figuurisõprade rahva lemmikuks. Foto: Peeter Langovits

Figuurisõprade 2011. aasta rahva lemmik, kahe väikese lapse ema Regina Karlep (27) jutustas naine.postimees.ee-le, mis ajendas teda väikeste laste kõrvalt kaalu langetama. Reginat üllatas hea vormi saavutamisel enim, et toidukogust tuli suurendada, kuna defitsiidis keha kippus kõike talletama.

168 cm pikk ja programmiga liitumisel 92,7 kilo kaalunud Regina seadis oma soovkaaluks 70 kilo. Naine alustas Figuurisõpradega 3-kuuse poja kõrvalt, tänaseks on pere noorim põnn 10-kuune ja tema õeke kahe ja poole aastane.

Regina, kuidas teil tuli mõte Figuurisõpradega liituda kõigest mõnekuuse lapse kõrvalt?

See plaan oli mul tegelikult juba enne esimest rasedust. Nii minu ema kui tema ema pole pärast sünnitust jäänud oma tavavormi, polster on peale kasvanud. Mul oli vaim valmis, et minuga läheb samamoodi ja et kui ei lähegi, siis on mul lihtsalt vedanud. Olin valmis, et pean hakkama lisakilodega võitlema.

Esimese raseduse aja oli ka see, et umbes 7. raseduskuul jätsin ma ära kõik oma trennid, mis tagasid regulaarse liikumise, ja sealt hakkasid need kilod tulema. Teise rasedusega ma käisin vesiaeroobikas, aga ikka tiksus kuidagi juurde. Kõik mu kartused osutusid tõeks.

Kõigil tõesti ei õnnestu pärast lapse sündi mõne nädalaga hea vormi saavutamine, aga aasta või paariga ikka. Kas nii vara kaaluga tegelema hakata ei ole mitte etteruttamine asjade loomulikust käigust?

Esimese lapsega ma mõtlesin samuti, et annan rinda ilusti ja võib-olla siis hakkab kaal liikuma kuhugipoole. Aga laps oli juba üle poole aasta vana ja ei liikunud need kilod mitte kuhugi. Kõik piirdus sellega, mis nädalaga pärast sünnitust alla läks, edasi hakkas pigem tagasi peale kasvama. Siis võtsin kaalu ette. Kuna mu ema oli umbes 15 aastat tagasi kaalujälgija, siis ma teadsin temalt näpunäiteid ja soovitusi. Selle aastaga, mis ma rase ei olnud, sain isegi 12 kilo maha.

Ohumärgiks oligi siis see, et kaalu langemise asemel hakkas seda juurde tulema?

Kaalusin toona juba 97 kilo - rohkem, kui nüüd figuurikatega startides. Siis oli tunne, et see pole normaalne ja peab midagi ette võtma. Ei ole ju normaalne, et noor inimene ja noor ema ja ei jõua siia ega sinna. Kui teise rasedusega samamoodi kilod peale tulid, siis teadsin, et oodata pole midagi. Juuni alguses sündis poeg ja septembrist läksin rühma.

Milline programm teile rinda andva emana ette anti?

Ma olen hästi imetamise poolt. Kui vähegi võimalik, tuleb lapsele rinda anda, seetõttu uurisin ma enne liitumist eraldi selle kohta, kas on võimalik ka imetava emana programmist osa saada. Mulle öeldi, et selleks on täiesti eraldi arvestus. Laps tarvitab ööpäeva jooksul 500 kilokalorit ja see hulk arvestataksegi lihtsalt minu toidulauale juurde. Tarbisin rohkem piimatooteid ja rasvasid, et minu organism millestki ilma ei jääks.

Ja lapse kaal on kenasti normis olnud?

Täiesti. Ja mul on ka kindlam tunne olnud, et laps saab täisväärtuslikumalt ja vitamiinirohkemalt süüa. Ma poleks elu sees arvanud, et mu probleemiks võiks olla see, et söön liiga vähe. Minu kaalutõus tuli sellest, et keha hoidis varusid. Minu keha oli täiesti defitsiidis, hoidis kümne küünega kõigest kinni. Esimene nädal oli väga raske ära süüa kõik vajalikud ühikud. Ma võin öelda, et ma õppisin sööma, mitte toiduportsjoneid piirama või vähendama.

Kuidas need uued toitumissoovitused tunduvad? Kahtlejad viitavad ikka sellele, et pärast dieeti on kõik jälle endine, kuna minnakse vanade harjumuste juurde tagasi.

Hirm on nii või naa, et tuleb tagasi, eks see ole iga asjaga nii, kui juba korra kogetud. Aga selles mõttes oligi mul plaan paigas, et kui ma liitun, siis ei hakka ma endale eraldi süüa tegema, et ei tekiks harjumust, et teeksin kuni eesmärgini mingit imetrikki. Teadsin, et kui saavutan oma soovkaalu, siis pean ikka hakkama perega sama toitu sööma ja ei saa ju nii teha, et igaühel oma potike.

Ma olen püüdnud Figuurisõprade programmi soovitusi enda elustiili ja toitumisharjumustega siduda, jäädes iseendaks, et harjumusi drastiliselt muutes ei tekiks murdumishetke, et enam ei, saa ei taha, ei jõua. Ma söön kõike, mitte ainult kapsalehte, söön iga päev ka magusat, aga ma arvestan kogu aeg – loen iga ampsu.

Olete menüü koostanud siis oma maitsest lähtuvalt, jälgides kaloreid ja toidugruppe?

Lähtun sellest, et toitun seitsmest toidugrupist, millest peaks tavaliselt toituma, ja järgin nii-öelda taldrikureeglit (loe lähemalt allpool - toim). Ma ei teagi, kui häbi mul peaks seda tunnistada olema, aga ma olen Figuurisõprade retseptide järgi ainult üht suppi teinud, mis on meie pere vaieldamatu lemmik.

Ma ei ole neid [retsepte] teinud, kuna mul pole hetkekski tekkinud muret, et ma ei tea, mida valmistada. Ma olen kõike teinud nagu vanasti, ainult ma olen neid toite «lahjendanud» juurviljadega, et enda jaoks juurvilja- ja toidukogust suurendada. Samas on see tervislikum ka.

Kas mees on ka teie programmist kuidagi võitnud?

Temal on jäänud kaal stabiilseks. Aga sellega on ka nii, et kui mina koogi küpsetan ja söön kaks tükikest, siis keegi peab ju ülejäänu sööma. Mehel on väga hea meel selle üle, et tal on alati soe söök kodus ootamas. Varem ei olnud alati, aga ta teinud sellest ka probleemi.

Juurviljadest on mugav ka lastele erinevaid püreesid teha ja nende toidulauda rikastada. Sellest lähtuvalt võib see «dieet» püsima jääda küll?

See on, jah, mugav, et alati on kodus, millest neile süüa teha. Suurem tüdruk sööb hästi hea meelega näiteks juurviljakange. Külas käies, kui on suupistete vaagen, siis sööb ta rõõmuga neid asju. Kui on koogiaeg, siis aga selle asemel et küsida kooki, küsib tema hoopis lillkapsast. Kõigil külalistel on siis hämmeldus, et mis laps see on, kes kooki ei taha. Me oleme harjunud nii.

Kas liikumine on ka üks programmi osa?

Mingit kohustust ei ole, see on oma südametunnistuse järgi, aga soovitatakse, sest ergutab ainevahetust. Minu keha kasvatab hästi kiiresti lihast ja lihas kaalub palju. Kui oleksin alustanud koos trenniga programmi, siis poleks pooltki nii hästi läinud.

Enamuse otsustasin alla võtta ja siis lõpus alustasin alles bodybalance'iga, see võttis ka kohe kaalu langemise poole aeglasemaks, nagu arvasingi Oma organismi peab tundma ja teadma, mõnele jällegi just sobib. Kui on kaks last, siis seda toimetamist on parasjagu, annab piisava koormuse, nii et ei pea eraldi minema kepikõndi või ujuma.

Mida lõpetuseks soovitate?

Põhiasjad on iga 3-4 tunni tagant süüa, tarbida 7 toidugruppi, juua rohkelt puhast vett ja pidada kinni taldrikureeglist – sealt tasakaalustatud toitumine tulebki. See ei ole dieet selles mõttes, et peaks midagi menüüst välja jätma, vaid peab jälgima, mida keha vajab. Asi on teadlikkuses.

Kaal polegi ehk nii suur mure, sest mida rohkem trenni teed, seda rohkem lihas kasvab ja kaal niisamuti. Kui riided jäävad normaalseks ja ei pitsita, siis on kõik korras. Kui mingi aeg peaks jälle kaal kuhugipoole liikuma, siis on teadmised olemas, et rajale tagasi saada.

* * *

Mis on taldikureegel?

Taldrikureegel on abivahend tervisliku toidukorra kokkupanemiseks. Seda järgides võid olla kindel, et erinevate toitude osakaal toidukorras on õige. Jälgida tuleb kindlasti ka seda, et taldrikul oleks alati vähemalt 5 värvi toitu:

- erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust;
- põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi;
- lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi.

Kui tegemist on segutoiduga, näiteks risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust.

Taldrikureegli võttis esmakordselt Eestis kasutusele Eesti Südameliit 2000. aastal.

Allikas: Tervise Arengu Instituut