/nginx/o/2011/04/20/562406t1hbd8d.jpg)
Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud, günekoloog Terje Raua sõnul aitaks papilloomiviiruse (HPV) vastane massvaktsineerimine lisaks vähijuhtude arvule vähendada ka abnormaalsete PAP-testide ning invasiivsete uurimismeetodite kasutamist noorte naiste hulgas.
Enam kui 99 protsenti emakakaelavähi juhtudest on põhjustatud kõrge riskiga inimese papilloomiviiruse (HPV) poolt, kirjutab meditsiiniportaal med24.ee.
Vastupidi mitmetele Lääne-Euroopa riikidele, kus sõeluuringuprogrammi tulemusena on emakakaelavähki haigestumine vähenenud, on haigestumus Eestis püsinud läbi aastate suhteliselt sama - 160-180 esmajuhtu aastas.
Suremus emakakaelavähki pole günekoloog Terje Raua kinnitusel samuti oluliselt langenud. «Günekoloogilistest vähkidest on suremus emakakaelavähki 2. kohal ning kümne sagedasema surmapõhjuse hulgas naistel. Viie aasta elulemus ei ole samuti oluliselt paranenud. Ida-Euroopas on emakakaelavähi esmajuhtude ja surmajuhtude hulk kõrgeim just Balti riikides, Rumeenias ja Bulgaarias,» nentis dr Raud kurba statistikat.
Massvaktsineerimist tehakse mitmetes Euroopas riikides, lisaks USAs, Austraalias ja mõnedes Aasia riikides. «Massvaktsineerimisega soovitatakse alustada enne suguelu algust, kuid vaktsiin on uuringute kohaselt väga efektiivne ka vanematel, kuni 55-aastastel HPV-negatiivsetel naistel.
Teadaolevalt on papilloomiviiruse leviku sagedus väga kõrge just noorte hulgas, kelle seas on partnerite vahetus sagedasem, ja kuna HPV on sugulisel teel leviv infektsioon, siis lisaks sellele, et me neid noori enne suguelu alustamist vaktsineerime, soovitatakse vaktsineerida ka HPV-negatiivseid aktiivselt suguelu elavaid naisi,» mainis Terje Raud.
Ta lisas, et HPV on väga sage infektsioon ning arvatavalt on 70—75 protsenti seksuaalselt aktiivsetest naistest ja meestest mingil eluperioodil selle viirusega nakatunud.
«Kui me alustame vaktsineerimist, siis ei saa muidugi eeldada ja loota, et emakakaelavähi esinemissagedus langeb juba paar aastat pärast massvaktsineerimisega alustamist. Vähijuhtude oodatav langus võiks tulla ikkagi alles 10-20 aastat pärast massvaktsineerimise algust, kui need vaktsineeritud noored jõuavad ikka, kus emakakaelavähi teke on kõige tõenäolisem,» rõhutas dr Raud.
«Lisaks emakakaela vähijuhtude langusele ootame massvaktsineerimisest ka seda, et noortel, alla 30-aastastel naistel, langeb ligi 25 protsenti abnormaalsete PAP-testide ja ühtlasi ka invasiivsete uurimismeetodite — kolposkoopia ja biopsia* — ning emakakaela kirurgilise ravi konisatsioonide arv, mis iseenesest langetab ka emakakaelavähi järgse ravi tulemusena enneaegsete sünnituste hulka.»
__
*Kolposkoopia on uuring emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite (emakakaela düsplaasia) avastamiseks. Kolposkoop on mikroskoop (suurendus), mille abil on emakakaelas olevaid muutusi võimalik vaadata paremini ja täpsemalt kui palja silmaga, kirjutab emakas.ee (Allikas: Terje Raud jt «Teadmisi emakakaelavähist», Eesti Vähiliit..
Uuring teostatakse günekoloogilises toolis sarnaselt günekoloogilisele läbivaatusele. Kusepõis peab olema tühi ja soovitav on hoiduda suguelust 24 tundi enne uuringut. Kolposkoopia läbiviimiseks asetatakse tuppe vaginaalne peegel ning visualiseeritakse emakakael täies ulatuses. Kolposkoopiline uuring kestab 15-20 minutit. Vajaduse korral võtab kolposkoopilist uuringut läbiviiv arst emakakaelalt ka väikese proovitüki (biopsia).
Emakakaela konisatsioon on kirurgiline diagnostika ja ravimeetod, mille käigus eemaldatakse emakakaela välimine osa, kirjutab kliinikum.ee.
Eemaldatav koetükk on enamasti koonusekujuline, mistõttu protseduuri nimetataksegi konisatsiooniks. Emakakaela konisatsiooni eesmärgiks on eemaldada emakakaelast osa, milles on leitud ebatüüpilisi epiteelirakke. Neist rakkudest võib oluliselt suurema tõenäosusega areneda emakakaela pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähi areng algab reeglina emakakaela välispinda katvast epiteelist, seetõttu uuritakse neid rakke eriti hoolikalt.