Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Nõutu vanem: last sunnitakse lasteaias kolm tundi voodis pikutama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Panther Media/Scanpix

«Palun hinnangut, kuidas võib mõjuda 2-aastasele lapsele, kes hakkas käima mõned nädalad tagasi lasteaias, olukord, et ärgates ei lubata tal voodist välja tulla, vaid kästakse jääda mitmeks tunniks voodisse lebama?» uurib lapsevanem Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

«Küsimus tekkis pärast olukorda, kui laps läks kell 12 ilusti magama ning ärkas umbes tund aega hiljem, aga magamisaeg on lasteaias ette nähtud kolm tundi ehk kella 15ni. Minu arvates on see liiga pikk aeg!

Laps tahtis voodist välja minna, aga teda ei lubatud ja viidi tagasi. Laps pidi 1,5-2 tundi lihtsalt voodis lebama. Mulle tundub, et ta jäi sinna lõpuks hirmuga. Sest kui lapsele kell 15 järgi läksin, oli ta täiesti hirmul ja nähtavalt pinges (kuigi nuttu polevat olnud), klammerdus mu külge.

Kuna uneaeg on määratud kella 12-15ni, aga laps magabki tavaliselt vaid 1-1,5 tundi (on olnud alati lühikese unega), siis on 1,5-2 tundi peale ärkamist voodis ootamine talle ilmselt arusaamatu.

Nüüd on tekkinud ka kodus protest magamamineku ja oma voodi suhtes, une ajal paanikahood ja on palju ärkamisi, kus ta nutab ja hüüab «mina tahan välja minna». Enne seda pole olnud.

Olen väga mures, et selline hirmuga voodis hoidmine võib mõjuda halvasti tema vaimsele tervisele. Muidu on ta lasteaiaga ilusti kohanenud, ei nuta enam (esimesed paar nädalat läks nutuga) ja läheb hommikul rõõmuga. Mis oleks lahendus? Kas peaksime vaatamata tagasilöökidele veel harjutama sellist «magamist» või muudaks see tema magamise veel halvemaks?»

Vastab perenõustaja Agne Vilt:

«Teie laps, kes hakkas hiljuti lasteaias käima, ei ole ära harjunud sealse uneaegade rütmiga. Ta ärkab lõunaunest enne teisi ning sunnitud voodis lebamine pärast ärkamist tekitab temas stressi, mis on kahjustanud magamisharjumusi ka kodus. 

Mõistan teie muret. Tagasilöögid lasteaeda mineku osas on sageli valusad ja ka ootamatud. Meeles tuleb pidada, et lasteaias käima hakkamine on igale lapsele ja tegelikult kogu perele väga suur muutus. Iga muutus aga põhjustab pingeid ning sellega kohanemine võtab aega. Mõni nädal lasteaia-staażi on nii pisikesele lapsele väga lühike aeg, teie laps ei ole muutusega veel päriselt kohanenud. Isegi kui teile näib, et ta läheb lasteaeda hea meelega, ja talle seal üldiselt meeldib, on suures lastekollektiivis viibimine, sealsete reeglite arvestamine ning rütmiga harjumine päris kindlasti suur stress, mõnele lapsele rohkem, mõnele vähem. Soovitan anda lapsele aega kohaneda ja jälgida lapse vajadusi. Ilmselt vajab ta pikemat sisseelamisaega, et lasteaia reżiimiga harjuda – nt vajab alguses lühemaid päevi, poolikuid päevi üldse ilma magamiseta lasteaias, vaba päeva lasteaiast igal nädalal. Proovige talle seda võimaldada. Sättige kodune lõunauni täpselt samale ajale nagu lasteaias, ja kui laps ka kodus varem ärkab, olge tema kõrval, rääkige vaikselt juttu, õpetage laps rahulikult voodis pikutama. Proovige lasteaiaõpetajatega kokkuleppele saada, et kui laps on mingi aja voodis olnud ning uuesti magama ei jää, siis ta tohib voodisse võtta pehme mänguasja või raamatu, et magajaid aktiivse ringiliikumise ja mänguga mitte häirida, samas, et tal ka endal ei oleks piin niisama voodis lebada, mis võib põhjustada vastumeelsuse lasteaias käimise vastu üldse. 

Nagu juba eespool mainitud, tuleb arvestada, et päev otsa suure hulga laste seas viibimine on lapse jaoks lisaks sellele, et see on tore ja võimaldab teistega suhelda ning mängida, kindlasti ka väga väsitav. Päeva jooksul koguneb palju muljeid, emotsioone. Neid on vaja rahulikus kodukeskkonnas ja turvalise inimesega (nt ema/isa) jagada, end kogunenud pingetest maandada. Kindlustage lapsele kodus rahulikult olemist ja puhkamist võimaldav keskkond, pidage kinni päevakavast, võimaldage lapsel oma pingetest lahti saada – olge tema päralt, kuulake, mõistke.

Usutavasti harjub laps mingi aja jooksul lasteaia rütmiga ära ning tema lõunauned lähevad järjest pikemaks. Seniks, ärge tekitage talle ega endale lisastressi liigse negatiivse tähelepanuga lõunase magamise teemal. Kui tal on lasteaia lõunaunest halb kogemus, kuulake ta ära (aktiivne kuulamine). Olge rahulik ja kannatlik, toetage ja aidake last, ja kõik laabub.»

Tagasi üles