Tühised mõtted vallutavad elu - kuidas seda peatada?

Foto: Panther Media/Scanpix

Kas sina tead, mitu mõtet käib reaalselt läbi su meele iga tund? Eksperdid väidavad, et me mõtleme päevas umbes 60 000 – 80 000 mõtet, mis tähendab siis 2500-3300 mõtet iga tund, kirjutab Kathleen Pajumaa Motivaatoris. Kui sa saaksid maha müüa iga oma mõtte, oleksid üsna varsti maailma rikkaim inimene. Kurb tõsiasi on aga see, et ostjat oleks väga raske leida. Kes ikka soovib oma niigi tüütule mõttevadale mõtteid lisada?

Fakt on see, et enamik meist on igapäevaselt oma mõtetega jännis – olenemata, kas me märkame seda või mitte. Tänu pidevale mõttevoole, on meil raske jääda kohale praeguses hetkes, sest me siiani protsessime minevikus aset leidnud sündmusi, arutleme äsja loetud artikli üle ning mõtestame lahti uudistes kuuldut. Võib-olla riidesse panekul, duši all käigul ning koeraga metsas jalutades see meid niivõrd palju ei häiri, kuid kui peame reaalselt tööülesandele, koolitähtajale või oma abikaasale keskenduma, ei suuda me kuidagi uitmõtteid peast välja saada.

Nii me siis lubamegi mõistusel enda üle kontrolli haarata ja tuimestame iga päevaga aina enam oma tegelikku sisehäält, millel pole mõtlemisega midagi pistmist. Ühel päeval võime aga avastada, et enamik meie mõtteid on täiesti tühised, ebatähtsad ning lausa ebaloogilised – mõttetu analüüs raadios kuuldud jutusaate üle, tänaval vastu tulevate inimeste kommenteerimine või sind ümbritseva maailma pidev hindamine. Tundub nagu meie meel oleks võrdne ühe eriti toimeka lennujaamaterminaliga, mis igal hetkel endas tuhandeid erinevaid inimesi hoiab.

Tänu sellele ning meie praeguse ühiskonna üleüldisele kiirusele, põleb iga päevaga aina enam inimesi läbi – nii eraelus kui ka tööl. Me nimelt oleme oma mõtete täielikud vangid ning paljud meist ei saa isegi hilisõhtul ning varahommikul seda mõttevada vaikima. Mida enam lased tal oma elu kontrollida, seda intensiivsemaks ta muutub ehk mida enam toidad oma niigi ülekoormatud aju veel rohkemate mõtetega, seda vähem ruumi sul lõdvestuseks ja «niisama olemiseks» jääb. Kuna paljud inimesed ei teadvusta endale oma mõtete tegelikku rolli siin elus, on esimese sammuna vaja neid märkama hakata, ja mis paremini seda teha aitab, kui teada-tuntud praktika nimega «meditatsioon».

Paljudel paneb aga sõna «meditatsioon» nina krimpsutama. Seda on meile nimelt nii paljude erinevate allikate poolt ette söödetud – suurte ootuste ja valgustumislubadustega. Tegelikult võid sa kogu selle «vaimse poole» rahulikult kõrvale panna ning võtta meditatsiooni kui vahendit oma pead lihtsalt veidike puhastada. Kas sa usuksid mind, kui ma ütleksin sulle, et paljud sinu 60 000 mõttest on negatiivsed ning loovad su ellu destruktiivseid situatsioone? Kas sa usuksid, kui ma ütlen, et tihtipeale kritiseerid ja hindad sa iseennast ka nendel hetkedel kui sa ise seda ei märka? Kirud oma tööd, kirud oma elukaaslast, oma sõpru ja päritolupere? Kas sa usud mind, et sellised mõtted jooksevad su peas päevast-päeva ning hetkedel, kui sa nendega samastud, muutubki su elusituatsioon sõrmenipsuga pahupidi, sest sul pole aimugi, et tühipaljas mõte on sind emotsionaalselt niivõrd mõjutanud?

Mediteerimine on siin ainus viis, kus sa reaalselt adud seda mõttevoolu tegelikku väge. See annab sulle võimaluse õppida viise, kuidas end piinavast mõttejadast välja lülitada ning teadlikkuse abil tagasi keskmesse tuua. See õpetab sind ka meditatsioonivälistel hetkedel rahulikuks ning elutargaks jääma ehk ise oma reaktsioonide ja emotsioonide üle kontrolli haarama. Samasugust pidevat praktikat ja kannatlikku meelt, mis toidab elukestvat abielu, on vaja ka meditatsiooni jaoks. Seda distsipliini jälgides mõistad, kui palju vaba aega ja ruumi sul tegelikult kõik need aastad oleks olnud, ning hakkad seeläbi hindama ja tänama iga hetke, kus mõte asendub tühjuse, vaikuse ja sisemise lõdvestumisega.