/nginx/o/2017/08/16/6995541t1h783a.jpg)
Viimastel aastatel on angervaks (Filipendula ulmaria) saanud palju tähelepanu ja tunnustust, temast on palju kirjutatud ja räägitud. Ja on ka põhjust: juba Dioskoridese aegadest alates ehk antiikmaailmas valitsenud ravitsemiskunstist on teada, et angervaks troonis tähtsal kohal ravivate taimede edetabelis.
Ka on teateid tema kasutamisest tõrjemaagias – õitsva ja lõhnava oksakese majja toomine aitas ära hoida kurjadest vaimudest või kurjast silmast põhjustatud kahju. Nii usuti. Mesinikud teadsid, et angervaksa lehtedega seestpoolt hõõrutud mesitaru hiired ei puutu, neile see lõhn ei meeldi.
Lisaks on aga taimel ka aukartustäratav toimespekter erinevate inimese ihuhädade korral, ta on ammu tuntud ravimtaim. Rahvapäraseid nimetusi: angerpüdse, angerpüks, hobuseurmarohi, lepavorm, naba-arnikas, püst, risthammas, tuulerohi, angerpüss, naesterohi, orm, vorm.
Praegu, hilise suve jätkuna õitseb angervaks kõikjal, kus talle kasvada meeldib – enam niisketel sooservadel, veekogude ääres, metsa- ja põlluteede ääres, levitades kasvukoha ümbruses magusat lõhna. Teda leidub looduses massiliselt, paljud aga üldse ei teagi, millise väärtusliku taimega on tegemist.
Kuidas korjata?
Korjata tuleks, nagu ikka ravimtaimi, päikespaistelisel päeval, viibides eemal tolmust ja saastest, ning teadaolevalt ei ole usse seal, kus kasvab angervaks. Seega on tema korjamine puhtalt ettevõtmise asi – üks kaunis retk loodusesse. Varuda tasub taime ülemist, õitsvat osa, kuivatada õhurikkas kohas ja säilitada tumedas klaasnõus. Igasugune plastmass või plastik taimedroogi hoidmiseks hästi ei sobi, kuid paberkotist hajub lõhn kiiresti.
Kogu taimel on meeldiv maitse ja lõhn. Ka tema rohelised osad lõhnavad samamoodi nagu õied. Lõhna tõttu on taime kasutatud mitmesuguste jookide maitsestamiseks (õlu, mõdu).
Vanasti kasutati angervaksa koduses majapidamises lõhnastajana: tema õisi ja tükeldatud lehti visati hea lõhna saamiseks toapõrandale. Usuti ka, et sellise toiminguga kaasneb õhu puhastumine. Rahustava toime tõttu aga toob angervaksalõhnane tuba või pesukapis hoitud õisiku lõhnast imbunud voodipesu hea une.
Hautised ja moosid, millele lisati angervaksaõisi, omandasid peene mandlimaitse. Angervaks on hea meetaim.
Angervaks kui aspiriini esiema
Harilik angervaks sisaldab hulgaliselt parkaineid, eeterlikku õli, C-vitamiini, glükosiidi, spireiini ja teisi olulisi ühendeid, aga ka kollast värvainet.
1897 eraldas saksa keemik Felix Hoffmann angervaksast salitsiini sünteetiliselt muudetud variandi, mis ärritas seedeelundkonda vähem kui puhas salitsüülhape. See aine oli atsetüülsalitsüülhape, mille Hoffmanni tööandja Bayer AG nimetas aspiriiniks angervaksa vananenud teadusliku nimetuse Spiraea ulmaria järgi. Aspiriin oli esimene paljudest leiutatud mittesteroidsetest põletikuvastastest ainetest. Kooritud ja purustatud juuretükkide närimine toimibki natuke aspiriini moodi, sest juuretükid sisaldavad neid lähteaineid, millest aspiriini valmistatakse, ja aitab valu vaigistada. Kuid ei tohi unustada, et aspiriin süvendab astmat. Sellepärast peaksid astmaatikud teadma, et ka angervaks võib neil haigushoogusid esile kutsuda ja süvendada.
Kuidas aitab meid angervaks?
Loodusliku salitsüülhappe sisalduse tõttu on angervaksal tugev valuvaigistav, rahustav ja higieritust soodustav ja palavikuvastane toime. Ravib külmetushaigusi, aitab leevendada köha ning soodustab paranemist viirushaigustest. Palavikuga kaasnevate haiguste korral peaks jooma angervaksa teed võimalikult kuumalt.
Ravib peavalu, südame rütmihäireid, neeru- ja põiepõletikku.
Toimib immuunsüsteemi tugevdavalt, organismi puhastavalt, põletikuvastaselt, on bakteritsiidse ja ainevahetust parandava toimega, korrastab seedimist. Parim vahend soolestiku puhastamiseks ja kõhukorratuste ennetamiseks. Tee aitab krampide ja kõhulahtisuse korral. Hästi peaks aitama maohaigetele.
Angervaks aitab ka neid, kes ei suuda keskenduda, ei suuda rahuneda ega saa uinuda. Angervaks annab tagasi rahu ja tasakaalu, lõdvestab ja rahustab pingul meeli. Ravib närvivalu, podagrat, vaigistab liigesevalu. Kasutatakse ka krampide puhul.
Angervaksa tõmmist on tarvitatud ka nahahaiguste (sh suurepoorilise näonaha, rasuse kõõma jm) puhul. Saunas – lõõgastab, rahustab, sobib ka segavihtadesse, lõhn on kergelt joovastava mõjuga
Tee valmistamine erineval viisil:
Angervaks tugevdab veresooni ja parandab kudede hingamist ning hea tõmbamisaeg on 15 minutit. Tihti oleneb kogus ja tõmbeaeg ka sellest, kui peeneks on purustatud droog – kui on peenem, siis on kogus väiksem, näiteks 1 tl droogi klaasi vee kohta. Pärast tõmbamist kurnata.
Klaasitäie keeva vee kohta võtta 1–2 tl droogi, lasta soojas tõmmata 15 minutit ja juua kuumalt külmetushaiguste, angiini, bronhiidi korral – paneb higistama ja alandab palavikku. Aitab ka kõrgest vererõhust tingitud peavalude puhul.
Reuma-, podagra- ja närvivalude, aga ka tuuletõmbest või kurnatusest tingitud peavalude korral suurendatakse droogikogust kuni 1 spl klaasi vee kohta ja tõmbamisaega 20 minutini. Juuakse pool klaasi korraga. Selline tee aitab kaasa liigse vedeliku väljutamisele kehast (alandab turseid).
Alkoholitõmmis
Reumavalude korral aitab angervaksa alkoholitõmmis: paarile peotäiele värskele peenestatud ürdile valatakse peale 100 ml viina, lastakse seista kinnises pudelis kuni kaks nädalat, määritakse valutavale kohale, tehakse kompress või võetakse valu korral paar tilka koos veega sisse.
Toiduna
Paljud perenaised on õppinud angervaksast valmistama siirupit ja sellest maistvat jooki, mis mõjub hästi nii rahutule lapsele kui janusele täiskasvanule. Siin on üks retsept:
Angervaksasiirup
Pese õisikud. Riivi sidrunikoor ja pressi sidrunid. Aja vesi koos suhkruga keema ja lisa õied, sidrunikoore tükid ja sidrunimahl. Sega sooja vee hulka sidrunhapet ja lisa see segule. Lase segul jahtuda ning hoia jahedas viis päeva. Kurna siirup ja pane pudelitesse. Säilta jahedas või külmutatult. Soovitatav on veega lahjendada 1:9.
Kevadel korjatud noored lehed sobivad salatitesse ja suppidesse.