Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Uurimus: kasutades seda emotikoni, mõjud sa tööalaselt ebakompetentselt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Tööalaseid e-kirju koostades tekib aeg-ajalt tahtmine mõnele kolleegile või pikaajalise kliendiga suheldes teksti sees emotikone kasutada. Tuleb välja, et teatud sõbralikkust ja siirust väljendavad emotikonid võivad sulle hoopis karuteene teha.

Vaatamata naerunäo positiivsest sõnumist, kasutades «:)» kirja sees, mõjub see hoopis vastupidiselt. Social Psychological and Personality Science Journal´i poolt läbiviidud uuring paljastas, et enamustes tekitab tööalastes kirjades emotikonide kasutamine eelarvamusi saatja kompetentsi osas.

Eksperimendis osales üle 500 inimese 29 riigist, kirjutab HuffingtonPost. Kõigile neile anti lugeda ametialast kirja, millest osadel oli kirjas kasutatud naerunäoga emotikoni, teistes mitte. Kõik kirjad olid sama sisuga. Hiljem lasti osalejatel hinnata kirja saatja siirust ja soojust pelgalt ette antud kirja põhjal. Lisaks paluti neil kirjale vastata.

Kirja kõrvale näidati kirja saatjast ametlikku fotot. Ühtedele seda, kus kirja saatja naeratav, teistele sellist, kus oldi tõsine. Kuigi inimestele tundus naeratava inimese kiri soojem ja siiram, siis kiri, mis sisaldas sama eesmärgiga emotiokoni, mõjus hoopis vastupidiselt. Kirja lugejates tekitas naerunäo kasutamine kirjas kahtlusi kirja saatja siiruse osas. Teisisõnu, hoidkem emotikonid sõnumite jaoks.

Märksõnad

Tagasi üles