Arstide uuring: valetamine on tervisele kasulik

Foto: Dmitriy Shironosov / PantherMedia / Scanpix

Väikesed valed käivad igapäevaeluga kaasas, kuid tunneme end tihti nende pärast süüdi. Südamearstid tegid katse, mille tulemusena väidavad, et valetamine on tervisele hoopis kasulik. 

Me kõik valetame vahel, kui vastame, kuidas meil läheb, kas see kleit sobib või ei jõua üritusele, kuhu minna ei viitsi. Paratamatult käib väikeste valedega kaasas kerge süütunne. Ühe uuringu raames paluti 147 inimesel nädala jooksul kirja panna, mitu korda nad päeva jooksul valetavad. Tulemuseks tuli 1,5 korda päevas, mis on pigem konservatiivne tulemus. 

Usu või mitte, kõige noorem laps, kes on valetanud, on 9-kuune, vahendab DailyMail. Laps tabati naeru imiteerimast, kuna teised parasjagu naersid. On see siis vale või mitte, kuid dokumenteeritult on laps võimeline emotsioone võltsima juba enne aastaseks saamist. 

Südamekirurgid tegid katse, kus tekitasid patsientidest kaks katsegruppi. Mõlema grupi liikmed ootasid laseroperatsiooni südamehaiguste parandamiseks. Patsiendid kaebasid valusid ja väsimust. Ühele grupile teostati laseroperatsioon, teisele mitte. Neile ei öeldud, kumb katsegrupp sai operatsiooni ning kumma operatsiooni nn võltsiti. 

Aasta hiljem käisid mõlema grupi liikmed kontrollis. Operatsiooni saanud patsiendid tundsid end füüsiliselt noorma ja energilisemana, nad ei kurtnud enam valude üle. Küll aga olid samad näitajad teisel grupil, kes tegelikkuses operatsiooni ei saanud (kuid uskusid, et said). Ka nende puhul oli märgata füüsiliste näitajate tõusu ning valude vähenemist. Nn platseebo-efekt aitas neil terveneda samaväärselt operatsioonil käinutega. Inimeste enda usk ja ind aitas organismil terveneda.

Samas ei tohi unustada, et taolisel paranemisel on piirid. Pole ühtegi uuringut, mille kohaselt aitaks valetamine paraneda tõsistest haigustest nagu näiteks kasvajad. Küll aga annab kirurgide poolt tehtud uuring kõvast mõtteainet, palju me igapäevaselt endale (positiivset) valet rääkides suudaksime ära teha.