Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Ampsu kokakool pakub kokkamisrõõmu kogu perele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Väikesed ja suured kokkajad.
Väikesed ja suured kokkajad. Foto: Esme Kassak

Möödunud pühapäeval võttis Ampsu kokakoolist Tallinna Kaubamaja Aura kohvikus osa viisteist last, kellest väiksemad koolieelikud. Mõneti üllatuslikult võis tähendada poiste rohket osavõttu – peab vist paika ütlus, et parimad kokad on meesterahvad.

Kahel viimasel korral kokakooli läbi viinud toitumisnõustaja Ene Mägi rääkis kevadiselt kaunil hommikupoolikul tunni sissejuhatuseks, miks on ise hea süüa teha. Lisaks sellele, et saab kõhu täis ja teha toitu oma maitse järgi, saab ise valmistades märksa hoolikamalt kinni pidada toidu mitmekesisuse põhimõtetest ning tagada tervislikumad komponendid võrreldes valmistoitudega.

Siia võib julgelt lisada selle, et kokata on mõnus! Vähemalt tüdrukud rõõmustavad alati, kui saavad segada – sõna otseses mõttes erinevaid tainaid, kaudsemalt lapsevanemat. Kui huvi juba on, siis tuleks seda hoida ja lapsele võimalust pakkuda. Ise tehes ja lustakalt kaunistades on toit kohe kindlasti ka apetiitsem.

Viimatise kokakooli «õppeprogrammi» kuulusid klassikaline kartulisalat ja küpsise-kohupiima maius marjadega. Kokakooli eestvedaja ja idee autor Tiia Rohelsaar kommenteeris salati valikut, et see on valmistusviisilt küll lihtne, kuid tehakse üha harvem – hea kui sünnipäevadekski.

Kooli salatisse hakkisid väikesed meisterkokad kartulit, kurki, porgandit, singiviile ja muna. Segamisel hapukoore ja majoneesiga ning maitsestades juhendas Ene Mägi, et salatit tuleb kokku segada ettevaatlikult altpoolt üles, nõnda et keedetud komponente pudruks ei pressiks.

Serveerimiseks jäeti alles mõned kurgi- ja singiviilud, porganditki, kõige lõpuks pisteti salat väikestesse korvikestesse. Nelja-aastane tütar eriti osav tükeldaja veel ei ole, aga salatit korvikestesse pista ja kaunistada meeldis talle küll. Hästi meeldis ka küpsisemaiuse ise kokkupanemine.

Erinevas eas laste kokkamise osavus oli erinev, kuid ka neil, kel tükeldamine aeglasemalt läks, lasid vanemad kannatlikult söögivalmistamise töö ära teha, vaid hädavajadusel appi tõtates. Ühele kooliealisele tüdrukule oleks võinud aga hiljem kätte jagatud diplomile märkida ka suurepärase ettekandmise oskuse.

Lõhnade pimetestis, mida kokakooli ajal võimalik teha, ei arvanud sel korral keegi osalejaist kõiki toiduaineid ära. Testi läbiviija sõnul valmistasid lõppkokkuvõttes enim raskust mee ja sinepi (mitte niisama tuubis, vaid ehedamal kujul segu) äratundmine. Mee puhul ei aidanud ka vihje, et on seotud eelmise lõhnaga ehk teega.

Kokakooli menüüd tehes arvestavad korraldajad sellega, et kõik osalejad mahuksid korraga toimetama ja et ajaliselt jõutaks hiljem üheskoos tehtut maista. Sestap on mõnedki komponendid ette valmistatud, näiteks salati puhul oli kartul ja porgand juba keedetud, kurk ja sink viilutatud. Magustoidu puhul oli aga kohupiimamass nii-öelda eelvalmistatud – klassikaline kohupiimakreem kohupiimast ja vahukoorest.

Päris suppi Ene Mägi sõnul kokakoolis vast tegema ei hakata, aga pannkooke ja vahvleid on küpsetatud küll. Toidud ja selle valmistamisviisid sõltuvad ka sellest, millises kohvikus parasjagu kokatakse, millised on võimalused ja kui palju on ruumi. Järgmine kokakool leiab aset Merimetsa Ampsus ja see on lihavõttepühade teemaline.
 

Tagasi üles