Enneaegse sünnituse tõenäosust mõjutavad teatavasti pärilikud tegurid – nüüd on teadlased kindlaks teinud geeni, mis võib naistel suurendada riski laps liiga varakult ilmale tuua.
Enneaegse sünnituse risk sõltub naise geenidest
Arstiteaduses nimetatakse enneaegseteks varem kui 37. rasedusnädalal sündinud lapsi. Ainuüksi USAs sünnib igal aastal üle poole miljoni sellise lapse. Eestis sünnib enneaegsetena kuni 18 protsenti lastest, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Väga vara sündinud lastel on mitmeid tõsiseid terviseriske, kuid enneaegse sündimise põhjuseid ei osata siiani täielikult seletada.
Vanderbilti ülikooli, Washingtoni ülikooli ja Helsingi ülikooli teadlaste ühisuurimuse põhjal võib folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) retseptorgeen suurendada enneaegse sünnituse tõenäosust.
Vanderbilti ülikooli pediaatriaprofessor Louis Muglia oletas, et inimesele iseloomulikud keha proportsioonid – kitsas vaagnapiirkond ning suur pea on pannud inimese kui liigi üsna suure surve alla.
Seepärast on lapse kandmise aeg muutunud nii lühikeseks kui võimalik. Laps sünnib siis, kui ta on juba elujõuline, kuid kogult veel piisavalt väike, et ema sünnituse ajal võimalikult vähe kahjustada.
Hüpoteesi testimiseks võrdles Muglia inimese raseduse ja inimahvide tiinuse kestust ning erinevate inimlaste sugukonna esindajate vastsündinute keha ning aju suurust. «Vastsündinu ning raseda anatoomia põhjal võib oletada, et inimese rasedus on evolutsioonis lühemaks muutunud. Seda mehhanismi aga kontrollivad geenid », selgitas Muglia.
Washingtoni ülikooli geneetikud selgitasid välja need osad DNAst, mis on inimesel teistest loomaliikidest erinevad. Nende geenide variatsioone uurisid edasi soomlased, kes tegid kindlaks, et kindlat tüüpi hormooni retseptorgeeniga emadel on rohkem enneaegseid lapsi.
Professor Muglia sõnul on nüüd vaja välja uurida ka teised enneaegset sündi põhjustavad pärilikud faktorid. Seejärel on võimalik hakata kaaluma võimalikke raviviise, mis vähendaksid enneaegsete laste tervisekahjustusi.