Tegevus, mis ei pruugi sulle meeldida, aga on üllatavalt kasulik

Foto: Vida Press

Meil kõigil on asju, mis lihtsalt vedelevad, on topitud kapinurka, pudi-padisahtlisse või lükatud voodi alla. Väike segadus ei tee ju liiga? Kuid tuleb välja, et koristamisel on üllatavalt kasulik mõju nii sinu vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.

See vähendab ärevust

Asju täis pinnad tekitavad meie meeles kaose ning panevad niigi ületöötanud aju pinge alla, kirjutab LiveStrong. Segaduses kodu pakub liigseid stiimuleid, mis omakorda muudab su väga ärritunuks. Ka võib tekkida nõiaring: segaduses kodu tekitab sinus stressi, mis omakorda paneb sind häbenema oma segamini kodu, mis omakorda tekitab veel stressi.

See parandab su unekvaliteeti

Su aju ei lõpeta tegevust, kui sa silmad sulged. Rahuliku une saavutamiseks on vaja palju ajutööd ning kui sa oled segamini kodu pärast päev läbi stressanud, ei lõppe see stress ka voodisse pugedes. Tee magamistuba puhtaks asjadest, mis meenutavad tööd – triikimata pesu, poolikud tööprojektid jms.

See tõstab su produktiivsust

Parimad ideed tulevad just kodus. Kui sa oled vaba kontoripingest, on ka su mõte vaba lendama ja leidma loovaid lahendusi. Kui sa kodu korda sätid, püüa luua lahendusi, mis töötavad pikemas plaanis – pole mõtet luua keerulist süsteemi, mille korras hoidmine võtab palju aega ja energiat.

See annab lisaaega

Kui su elamine on seapesa, oled sa ilmselt kursis, kui palju aega võib kuluda võtmete, käekoti vms vajaliku leidmisele. See aga mõjutab, kuidas sa oma kodu näed – selle asemel, et olla turvaline pelgupaik, on kodu koht, mis tekitab pingeid. Kui sa alustad korra loomisega, leia koht, kuhu panna eluks vajalik – võtmed, rahakott, telefon. Parim oleks sahtel – nende kapinurgale ladumine vaid lisab kaost.

See puhastab kodu allergeenidest

Tolm ja loomakarvad kogunevad kõige ootamatumatesse kohtadesse. Asjad, mida sa ei kasuta, ei võta ainult ruumi, vaid ka suurendavad su kodus allergeenide hulka.

See leevendab rahalisi pingeid

Korrastamine tähendab sageli enamat, kui vaid oma olemasolevate asjade organiseerimist. Kui sa oled juba lahti saanud sellest, mida sa ei vaja, hakkad hoolikamalt mõtlema asjade üle, mida sa koju edaspidi lisad. Võta väljaminekud kontrolli alla ja tee nimekiri asjadest, mida sa koju tood ja kui palju selleks nädalas kulutad. Seejärel märgi nimekirjas ära kõik asjad, mida sa tegelikult vajasid. Kuid ära ole ka liiga range – kui sa end liialt piirad, võib see lõppeda šoppamishooga.

See võib aidata otsa vaadata sügavamatele probleemidele

Krooniline segadus ei ole tingimata psühholoogilise probleemi näitaja, kuid võib viidata suurematele probleemidele nagu depressioon, ärevushäire või obsessiiv-kompulsiivne häire. See, kuidas me oma asjadega ringi käime, ütleb palju meie emotsionaalse seisundi kohta. Pea koristades päevikut ja pane kirja, mida sa tunned: kas segadus tundub ületamatu? Kas mõni asi toob kaasa valusaid tundeid? Kui sul on tunne, et sa vajad abi, pöördu arsti või terapeudi poole, kes aitab sul muredele lahenduse leida.