Kas ma tahan, et mu ema seda näeks?
Ehkki sotsiaalmeedia kanalite privaatsussätted annavad võimaluse määrata oma postituste privaatsust, siis on mitmesugust informatsiooni, mida tasuks sotsiaalvõrgustikes pigem üldse mitte jagada.
Enne igat postitust mõtle korraks – kas võiksin seda näidata oma emale, töökaaslasele, ülemusele? Kui vastus on eitav, siis pigem ära postita. Sest isegi kui sa pärast selle postituse eemaldad või kustutad, võis keegi vahepeal su postitusest juba ekraanitõmmise teha.
Sarnaseid rusikareegleid on veel. Ära kunagi jaga oma isikukoodi, detailset sünnikohta, koduaadressi. Isegi väikesed infokillud võivad aidata kaasa sinu identiteedivargusele. Samuti võid sattuda häkkerite poolt koostatud e-maili listi, mille tulemusena võid hakata saama e-kirju, mis sisaldavad pahavaralisi linke või manuseid.
Sama kehtib ka kõikide sinu kontode paroolide, sh krediitkaardi kontonumbrite ja PIN-koodide, paroolikaartide ja ID-kaardi informatsiooni kohta. Kuigi see soovitus võib tunduda elementaarsena ja ilmselt justkui pähekulununa, on tegelikult väga palju inimesi, kes niivõrd tundlikku informatsiooni jätkuvalt sotsiaalmeedias jagavad. Twitteris on hoiatusena tehtud isegi enam kui 18 500 jälgijaga eraldi konto, kus on näha inimeste poolt ise jagatud pangakaartide fotod koos nimede, kontonumbrite ja sageli ka turvakoodidega. Õnneks on sel kontol olevad postitused peamiselt väljamaised, kuid hoiatava näitena on see siiski väga kõnekas.
Sama kehtib ka ostetud kontserdi-, kino- või teatripiletite kohta, eriti kui need sisaldavad näiteks QR-koodi. Vilunud häkkerid või ka mõni pahatahtlik juhututtav oskavad sellega hõlpsalt üritusele enne sind sisse pääseda, mille tulemusena jääb sul kultuurielamus saamata. Kui sa tahad tõesti nii väga oma ostetud piletiga teiste ees eputada, kata pildistades käe või sõrmega kood või murra pilet just selle koha pealt pooleks.