Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Viis rahateemat, millest teismelisega rääkida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Anja Kiebler / PantherMedia / Scanpix

Kuuldes sõna «teismeline» tekib esmalt silme ette tujukas nooruk, kes pole enam laps, kuid mitte ka veel päris täiskasvanu. Tegelikkuses on teismelisi igasuguseid, erineva temperamendi ja mitmekülgsete huvidega. Neid kõiki aga ühendab tugev tung alustada iseseisvat elu. Kuidas rahateemadel teismelisega rääkida, annab nõu TFBanki Laenukool.

Omaette elama kolides astub noor vastamisi täiskasvanu elu väljakutsega, sealhulgas erinevate argipäeva toimetuste ja kohustustega. Raha mängib nendes olulist rolli, mistõttu on oluline hakata juba kodus teismelisega raha käsitlemist harjutama. Laenukool esitab viis küsimust, millele sinu teismeline võiks osata enne kooli lõppu vastata.

  1. Millest koosneb palk?

Nii mõnelgi teismelisel on teatav töökogemus maasikakorjamise või ajalehtede müümise näol juba olemas, kuid korralikku ülevaadet, kuidas kujuneb palganumber, see ei anna. Esiteks tuleks tutvustada erinevaid palgatasemeid vastavalt valdkonnale. Siinkohal rääkige lahti ka sellised mõisted nagu bruto- ja netopalk, mis on isegi täiskasvanute jaoks mõnikord segased terminid. Soovitame proovida väikest nippi, kuidas meelde jätta bruto- ja netopalga erinevust. Pole vaja erilist vene keele oskust teadmaks, et «njet» tähendab «ei» ning et selle kirjapilt on «net». Sellest tulenevalt on siis «net-o» ilma. Tähelepanu tasub juhtida erinevatele maksudele ja mida need talle tagavad. Selgitustööl on kindlasti suureks abiks palgakalgulaator.

  1. Kuhu see palk kulub?

Teismeliste sissetulek sõltub suuresti nende vanematest. Kui palju aga kulub toidule, kodule ja nende huvialadele – selle üle nad vaevalt pikalt juurdlevad. Need on alati olemas olnud ja kusagilt need tulevad. Seetõttu on oluline kaasata oma teismeline pere eelarve pidamisse. Näita, kui suur summa sinu sissetulekust kuus kulub söögile, internetile, telekale, telefonile, erinevatele järelmaksudele ja laenudele, meelelahutusele ... Kui teismelise kannatus pole selleks ajaks veel katkenud, siis näita talle ka, kuidas reaalselt arvete maksmine käib. Tänapäeval arveldatakse haruharva sularahas ning pangakaartide, otsekorralduste ja internetipankade maailmas on ülevaade oma rahaliste võimaluste üle kiire kaduma.

  1. Kuidas oma igakuised kulutusi planeerida?

Kui oled näidanud oma pere eelarvet, siis liigu edasi üldiste põhimõtete juurde. Kes teab, kus sinu teismeline tulevikus õppima ja kellena tööle hakkab. Ta ei pruugi kodulinna või isegi samasse riiki jääda. Tutvusta lisaks enda arvepidamisloogikale alternatiivseid meetodeid (näiteks Elizabeth Warreni 50-30-20 reegel). Räägi talle, kuidas olla valmis ootamatuteks kuludeks ja millised on abinõud, kui vaja teha kõvasti suurem väljaminek kui igakuine palk lubab. Lisaks, üks asi on rääkida kulude kontrolli all hoidmisest, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka sissetuleku suurusele tuleviku plaane silmas pidades. Näiteks laste saamine – perspektiiv, mis praegu tekitab igas teismelises õudu, kuid juba vanemas eas sõltub sellest vanematoetus. Ühtlasi sõltub palga suurusest veel töötuabiraha, tuleviku pension, laenuvõimekus ja palju muud. Kindlasti ära häbene jagada oma kogemusi ja eksimusi oma igakuise eelarve koostamisel.

  1. Kuidas käib säästmine?

Säästmise küsimus on tihedalt seotud eelmise teemaga, kuid siinkohal tuleks pikemalt peatuda, milleks üldse on vaja säästa. Reisimine, oma kodu sissemakse, erinevad hädaolukorrad, igasugused suuremad ostud – enamasti selliseid väljaminekuid ühe kuu sissetulekust pärast igapäevakulude maha arvamist ei kata. Säästmisel ei peagi alguses olema ühte suurt eesmärki. Peamine on alustada võimalikult vara. Kui juba 16-aastaselt hakata igakuiselt kasvõi kümne euro kaupa kõrvale panema, saab juba paari aastaga märkimisväärse fondi kokku. Kui sinu teismeline on ettevõtlikemate killast, siis tasub talle tutvustada ka erinevaid hoiustamis- ja investeerimis- või lausa oma äriga loomise võimalusi. Kõik kolm vajavad alustamiseks omakapitali.

  1. Kuidas käib pensioni kogumine?

Vähem huvitavamat ja kaugemat teemat ei saa ilmselt ühe teismelise jaoks valida, kuid parem on seda põgusalt tutvustada kui jätta tulevikku ebameeldivaks üllatuseks. Siinkohal kehtib taaskord reegel, mida varem alustada, seda parem. Tutvusta oma teismelisele erinevaid sambaid, riigi panust ning pankade rolli. Räägi talle, kuidas mõjutab tema pensioni suurust ameti valik ja laste arv ning paljusid teisi faktoreid, millega peaks enne pensionile jäämist arvestama. Kindlasti ära jäta ka mainimata, et miski siin elus pole kindel, seega ainult pensionile lootma jääda ei tasu.

Tagasi üles