2. Peegelpinnad. Peegelpinnad on sinu sõbrad. Ma pole just kõige tähelepanelikum inimene, näiteks möödus seitse kuud, enne kui ma märkasin, et mu rõdul on eraldi valgustus. Kuid kui asi puudutab pepude piilumist, võin ma teile millisekundiga öelda, kus on parim kaupluse vaateaken või peegeldav auto esiklaas, millelt mööduva naise tagumikku vaadelda.
3. «Mis seal küll on» meetod. Mis puudutab piilumist, siis üldiselt kehtib kolme sekundi reegel. Seda teades pääseme me üldiselt puhtalt, kui me teeskleme, et me vaatame midagi otsides üle õla. Selle tehnika lähedane sugulane on «Kurat, ma olen eksinud, mul on vaja võtta oma telefon ja teeselda, et ma vaatan ringi».
4. Ennustamine. Nagu amatöörpsühholoog, püüab mees ennustada, millal neiu, keda ta vaadata soovib, on piisavalt hõivatud, et teda saaks rahulikult jälgida. Kõige paremini töötab see tehnika üldiselt kolleegide või ettekandjatega, mitte nii hästi tänaval kohatud naistega. Kui on avalik teave, et Kerstile meeldib kasutada printerit iga päev kell neli, võite avastada, et hulk mehi tahavad kasutada printerit kell 16:05 – lihtsalt selleks, et neil oleks põhjus seal olla.
5. Häbitu vahtimine. Seda tehnikat ma ei soovita üldse ja lisaks on peetakse seda väga ebasobivaks. Siiski, vahel harva tuleb elus ette, et su teele jääb nii imeline pepu, et kogu su aju lõpetab funktsioneerimise ning sa riskid isegi liiklusavariidega. Sel puhul mehed taanduvad eelajaloolisteks olenditeks ning nagu ööliblikad lendavad nad selle tüdruku valguse peale.
On tõenäoline, et kui see pepu möödub, vaatavad teda ka teised naised koos meiega, isegi kui see on vaid kadedusest. Sel harukordsel juhtumil võite märgata, kuidas mehed vahetavad omavahel vaikses äratundmises pilke, seda saadavad ehk noogutused – me kõik hindame evolutsiooni ja täname teda selle imelise pepu eest, mis just meie teele on sattunud. See pepu on üks miljonist. Ma võin vaid ühel käel üles lugeda neid kordi, mil mu teele on sellised pepud sattunud ja neist kahel korral on see aset leidnud just Eestis.