Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Värsked uuringutulemused võivad aidata anorektikutest naisi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Tatjana Urosevic / PantherMedia / Scanpix

Söömishäired lõppevad võrreldes teiste psühhiaatriliste haigustega kõige sagedamini surmaga. Taani vaimse tervise spetsialistid on leidnud aga tõendeid, et anorexia nervosa diagnoosiga inimestel on suurenenud lõhnatundlikkus.

Tulemused avaldati ajakirjas PLOS One ning need võivad saada uueks suunaks surmava haiguse ravil, kirjutab PsyPost.org.

Anoreksia on kehakuvandi väärastumine, millega sageli kaasneb ülimadal kaal. Värske uuring viitab, et suurenenud lõhnatundlikkus võib mängida rolli haiguse algsel väljakujunemisel. Uuringu autor Mette Bentz Kopenhageni ülikoolist sõnas, et nende esmane ülesanne oli välja uurida, miks on anorektikutel mõnikord nii raske haigusest taastuda. Lõhnatunnetus on väga oluline osa sotsiaalsest funktsioneerimisest, rääkimata sellest, et haistmismeele roll on söömisel väga oluline ning on ju just väärastunud suhted söögiga anoreksia üks sümptomeid.

Uuringus osales 43 esmase anoreksia diagnoosi saanud naist, 28 naist, kes olid anoreksiast paranenud ning 41 naist, kel polnud anoreksiat. Naised olid vanuses 14-22 aastat. Selgus, et anoreksiat põdenud või põdevatel naistel oli tunduvalt parem lõhnatundlikkus.

Muidugi vajavad tulemused edasisi uuringuid. Esmalt osalesid selles uuringus vaid naised, teiseks on lõhnatundlikkust väga raske testida ning kolmandaks tuleks uurida samu inimesi mitmel erineval ajahetkel, et teada saada, kuidas anoreksia võib lõhnatundlikkust mõjutada – praegu uuriti vaid erinevaid inimesi.

Samas on tegemist lootusrikka avastusega, mis võib aidata anorektikutel paraneda – nende suurimaks raskuseks on ületada hirm igapäevase söömise ees. «Kui me saame seda teha tugevaid lõhnu vältides ning see muudab söömise nende jaoks vähem stressirikkaks, on see kahtlemata väärt proovimist,» ütles uuringu juht Bentz.

Tagasi üles