:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2017/07/25/6923155t1h3cad.jpg)
Neil, kes ei saa esimese korraga lube kätte, ei ole vaja ülemäära kurvastada.
Targad inimesed kukuvad suurema tõenäosusega esimesel sõidueksamil läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlustusettevõte Privilege DriveXpert avaldas, et esimese korraga sooritavad sõidueksami suurema tõenäosusega need, kel on madalam haridus, edastab Prima.
Lisaks leiti üllatavalt, et eksamil saavad kergemini läbi need, kes õpivad kunsti ja kultuuri ning matemaatika ja teaduse õppurid peavad suurema tõenäosusega proovima mitu korda.
Ettevõte analüüsis 1570 autojuhi andmeid ja leidis, et keskhariduseta inimestest sooritas sõidueksami 59 protsenti esimese korraga. Keskkooli lõpetanutest sai esimese korraga juhiload kätte umbes pool, ülikooli lõpetanutest aga 48 protsenti. Magistrikraadi või sellega samaväärse kraadiga ülikooli lõpetanutest sooritasid sõidueksami keskmiselt 1,9 katsega. Ettevõtete omanikel läks lubade kätte saamiseks keskmiselt kaks katset.
De Montforti Ülikooli psühholoogialektor dr Lee Hadlington ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et tõenäoliselt on sõidueksami sooritamise edu taga inimeste erinevad oskused. «Me teame, et juhtimine on väga «protseduuriline» ülesanne, milleks on vaja paljude individuaalsete tegevuste üheaegset koordineerimist - see on hoopis teine oskus, mida me kasutame õppimisel ja hariduse omandamisel,» selgitas ta.
Psühholoogi sõnul võib olla, et need, kes on paremad autojuhid, ongi paremad sellistel ametikohtadel, kus on vaja sõidukijuhtimisele sarnaseid protseduuripõhiseid oskusi. Seetõttu pole neil ka akadeemilist haridust ja kõrgeid kraade. «Asi pole «tüüpilises intelligentsuses», vaid pigem teistsuguses oskuste kogumis, mida on vaja teistsuguste ülesannete lahendamiseks.»