Ajapangandus: vaheta oskused teenuse vastu!

Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Kõige kallim ressurss on alati olnud aeg, olenemata inimesest ja riigist. Aeg on ka kõige kindlam ja püsivam väärtus. Minut on alati minut, tund tavapärasest kiiremini täis ei tiksu. Aeg on universaalne. Raha kohta seda kõike väita ei saa. Raha

Raha väärtust mõjutavad erinevad poliitilised ja majanduslikud protsessid ning nende üle pole üksikisikul kontrolli. Küll aga on tal teatav kontroll oma isikliku aja üle. Seetõttu tekkis 19. sajandi alguses idee ajapõhisest valuutast ehk ajapangandusest. Tänaseks on see tehnoloogia toel arenenud täiesti uuele tasemele ja levinud üle maailma, kirjutab TF Banki Laenukool.

Mis on ajapangandus?

Ajapangandus on vahend kogukonna arendamiseks läbi selle liikmete erinevate kogemuste ja oskuste vahendamise. Ajapanganduse eesmärgiks on tugevdada inimestevahelisi sidemeid loomaks terviklikku ja tugevat ühiskonda. Antud vahetussüsteem töötab põhimõttel, et iga inimene, ja sotsiaalsed suhted üldse, on väärtuslik vara ja mitte iga töö väärtus pole mõõdetav rahas. Teisisõnu vahetavad kogukonnaliikmed omavahel töötunde.

Arveldamine toimub ajadollarites, ajavekslites või muudes kokku lepitud ühikutes. Ajapangandus töötab lokaalselt, seega iga süsteemi töös on teatud erinevusi, kuid üldine põhimõte on alati sama. Tavaliselt on üks ühik väärt ühte tundi. Tehes kellegi või mingi grupi jaoks tunni jagu tööd, saab töötegija mõnelt teiselt liikmelt vastu samas väärtuses tööd. Tihti tehakse sotsiaalselt väärtuslikke töid (õpetamine, hooldamine, heakorra tööd), kuid harv pole ka nähtus, kus ajapangandust kasutatakse enda või isikliku elukoha arendamise eesmärgil.

Ajapanganduse levik ja Eesti.

Oma aega saab vahendada ainult antud kogukonna piires. Vahendaja ja arvepidajana töötab kohalik ajapank. Väiksemates kogukondades lepitakse kokku kas omavahel või pakutakse teenust teenuse vastu. Tihti saab ajapanga või kogukonnaga ühineda interneti teel. Wikipedia andmeil on aktiivseid ajapanku 26 riigis. Näiteks Suurbritannias on üle 250 aktiivse ajapanga ja USAs rohkem kui 276 ajapanka.

Tänu internetile on ajapangandus ehk timebanking leidmas kindlamat jalgealust ka Eestis. Facebook’is on loodud grupp Timebanking Tallinn ja tehakse plaane ka teistes linnades ettevõtmise algatamiseks. Tallinna grupis vahetatakse omavahel tööd erinevate teenuste raames. Laenukool võttis ühendust grupi looja Triin Kasega ja uuris, kust ta sai idee algatada ajapanganduse rühm Tallinnas:

«Minu jaoks on antud valdkond üsna võõras. Olen selle kohta vaid lugenud artikleid ja mitte rohkem. Grupi tegin seoses Naisinvestorite klubi naisterahva ideega, et võiks tasuda teenuse eest teenusega.»

Näiteks vajab üks liige abi raamatupidamisküsimustes ja pakub omalt poolt vaevatasuks fotograafiteenuseid. Kui mõni vastavaid teadmisi omav liige on pakkumisest huvitatud, vastab ta pakkumisele kommentaaridesse. Veel pakutakse massaaži- ja söögitegemise teenuseid, erinevaid nõustamisi turunduse, matemaatika, muinsuskaitse teemal. Pakkumiste valik on praegu küllaltki väike, kuid kindlalt kasvava grupi kohta kirju.

Mida sellisest süsteemist arvata?

Ajapangandusel on sama palju kriitikuid kui on pooldajaid. Ühe näitena tuuakse välja, et tihti ei pruugi inimesed aru saada, mis vahe on oma aja vahetamisel ajapanganduse kaudu ja vabatahtliku töö tegemisel. Lisaks puudub garantii, et kõigi kogukonna liikmete vajadused saavad kaetud. Ühtlasi on ajapanka kulukas üleval pidada, eriti väiksematel rühmadel.

Laenukool rõhutaks veel omalt poolt, et ajapanganduse näol pole tegu valuutaga, mis kehtib poodides, restoranides, riigiettevõtetes või muudes asutustes. Ainult ajapanganduse najal ei saa sa osta endale süüa, tasuda kommunaalkulusid, elamu- ja autolaenu ega reisida. Eks erandeid võib olla, kuid reeglina vajad sa enamikes maailma riikides eraelu ja äri erinevate protsesside juhtimiseks reaalset, panga poolt toetatud raha. Kui aga huvi ajapanganduse vastu on suur, siis soovitame olla ettevaatlikud ja petturite osas valvsad. Kõik omavahelised kokkulepped tasub fikseerida paberil vältimaks hilisemaid arusaamatusi vahetuse tingimuste osas. Kogemuste jagamine võib olla kasulik, kuid võõra inimesega konflikti sattuda ei sooviks keegi meist.