/nginx/o/2011/04/13/557180t1h533c.jpg)
Juhirollid on Eestis suuresti ära jaotatud meeste vahel, ministriportfellegi jagus uues valitsuses vaid ühele naisele. Seevastu Skandinaaviamaades on 40 protsenti juhtidest naised – Norras on sellele palju kaasa aidanud sookvoodid. Kuidas peaks toimima Eestis?
ETV saade Kapital küsitles sel teemal erinevaid juhte nii Eestist kui naaberriikidest. Soome keraamikatehase Arabia juht Pia Nybäck rääkis, et tema vabamajanduse pooldajana sookvootidesse ei usu. See on tema sõnul ennekõike äriotsus, milliseid juhte on vaja. Nii pole ta ka ise naisjuhina eelistanud tööle värvates naisi, vaid ikka neid, kes ametikohale hästi sobivad.
Tööjõuvahendusfirma EWK International konsultant Teppo Paalasmaa arvas aga, et üks põhjus, miks naisi palgatakse juhatusse, võib olla ka, et see on moes. «Mõeldakse imagole ja sellele, kuidas firma väljastpoolt paistab. Siis püütaksegi palgata juhatusse võimekas naine, tõstes firma mainet.»
Küsimus on naiste tahtmistes ja soovides
«Naisi on tänapäeval juhtide seas rohkem kui kunagi varem, ka Eestis on võimalik naistel valida see karjääritee, mida nad soovivad või tahavad. Küsimus on naiste tahtmistes, soovides ja eesmärkides elus,» rääkis Statoili peadirektor Helle Kirs-Toiger.
Ehkki naised on ettevõtlikud ja ühiskondlikult aktiivsed, on ometi valitsuseski hetkel vaid üks naine. «Ma arvan, et mistahes alal tipus olemine on seotud riskide võtmisega, julgusega avalikkuse ees riskeerida. On teada-tuntud tõde, et mehed on riskialtimad,» pidas ta selle põhjuseks.
Asjaolu, et Statoilis on alati olnud silmapaistvaid naisi juhipositsioonidel, ei tulene siiski sellest, et järgitaks Norra emafirma malle. Statoili kontori poolel töötab rohkem meesterahvaid, teenindajatena aga rohkem naisi.
«Statoili kogu kontserni personalipoliitika lähtub võrdsest kohtlemisest. Küsimus ei ole selles, kas tegemist on mehe või naisega. Inimese tööle värbamisel, inimeste edutamisel on meil aluseks tema erialased teadmised, oskused ja kogemused ja ka isikuomadused. Otsime konkreetsele ametikohale, konkreetsesse rolli kõige sobivamat inimest,» märkis ta.
Karjääri mõjutab pere
Mida kõrgema ametikohaga tegemist, seda suuremat kogemust ja kõrgemat haridust kandideerijailt oodatakse. Kui vahepeal aga perele pühendumine ja laste saamine karjääriellu lünga jätab, siis ongi vähem kogemust ette näidata.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Merike Saks ütles, et üles ehitatav karjäär peab olema järjepidev ning kogu aeg tuleb pildil olla. «Olla naine, juht ja ema korraga, on keeruline. See pole lihtne naistel niimoodi ära käia. Sageli leiab ettevõte sel ajal paremad lahendused ning siis ongi raskem tagasi tulla.»
Juhiametist rääkides ei saa tema arvates eraldi välja tuua naistele või meestele omaseid juhtimisvõtteid, eelkõige on need seotud ikkagi inimese endaga, tema käitumisega. Kvoodisüsteemi alusel ametikoht saada tunduks talle alavääristav.
Baltika arendus- ja jaekontseptsioonide juhi Maire Milderi sõnul peavad olema pererollid südamest ja loomulikult jaotatud, kuna see, mida peres peetakse õigeks, on pidevas muutumises ja ühiskonnal on omad (eel)arvamused. Sookvootidest rääkides leidis Milder, et on hästi oluline aru saada, et kui ka otsitakse kvoodile vastavalt, siis otsitaksegi tugevat, parimat tippnaisjuhti.
«Naiseks olemine ei ole puue või erivajadus, et oleks vaja erikohtlemist ametialases karjääris. Juhitöö on töö nagu iga teinegi ja selle töö tegemiseks tuleb leida kandidaat, kellel on parimad oskused, teadmised, kogemused,» oli Helle Kirs-Toiger kvootide teemal kõneledes veendunud.
Fiskarsi Grupi asepresident Hille Korhonen rääkis, et juhiametiga ei kaasne mitte ainult hea palk, vaid ka rasked otsused. Tal tuleb pidevalt prioriteete seada ja põhjalikult oma aega plaanida, et saaks ka perega olla. Juhiametis on tema sõnul tähtis, et inimene taluks stressi, oleks töökas ja tasakaalukas.
Tööle naasmist toetab lühike emapuhkus
Ühe «meetmena» näivad osad Euroopa riigid naiste tööle naasmisel pärast emaks saamist kasutatavat lühikest mõni nädal kuni mõni kuu kestvat emapuhkust. Süsteemi toetuseks on olemas sõimed, kuhu viiakse isegi paarikuuseid beebisid. Ühe plussina nähakse sedagi, et pärast kuuendat elukuud õpib laps võõristama ja siis on ka lapse aeda toomine raskendatud. Selle ajaga ei kao ka töökompetents ja tagasitulek on lihtsam.
Euroopa Komisjoni ametniku Vivian Loonela sõnul on tavaline, et laps viiakse juba 8-nädalaselt sõime. Kui kohta ei ole, siis otsitakse hoidja või eralasteaed. Nele Eichhorn lisas, et pikemalt kui paar-kolm kuud Belgias emapuhkust ette ei kujuta. Kuna laps selles vanuses veel ei võõrista, temaga tegeletakse – vahetatakse mänguasju, arvestatakse söögiharjumustega, nõustatakse vanemaid – , siis tööleminek on tema sõnul ema seisukohalt raskem kui lapsel.