Taimetark soovitab: suur teeleht on üheksa tõve rohi

Teeleht Foto: Erik Prozes / Postimees

Teelehe (Plantago major) nimi ütleb, kust teda leida. Kasvab teedel, kus astub inimene, aga ka teepervedel, mahajäetud majaasemetel, kraavikallastel ja koduõues – kõikjal, kus rohi kasvab. Ta on vastupidav mitmeaastane taim. Tema olemasolu on märkamatu, vaid õitsemise ajal paistab ta paremini silma, kui püstiselt kõrguva varre küljes valendavad väikesed õied, moodustades kaunid mustrid teepervel, kui matkates jalge ette vaatad. Valminud seemneid saab varrest lahti peopessa libistada, aga seemned valmivad augustis-septembris.

Teelehe liike on palju, koguni mitusada (liigi nimetus Plantaginaceae), seemnete kaudu on levinud kogu maailmas. Euroopast viisid kolonisaatorid ta Ameerikasse, kus Põhja-Ameerika indiaanlased hakkasid teda kutsuma valge mehe jalajäljeks ja ussirohuks («snakeweed»), teda peeti tõhusaks ravimiks ussihammustuse korral. Soomes ja ka meil on vahel näha keskmist (Plantago media) ja süstlehist teelehte (Plantago lanceolata), mis kasvab samuti mujal maalilmas, näiteks isegi Mauritiusel, ja kasutusala ühtib suuresti.

Rahvapärased nimetused on alati iseloomustanud taimi otseses ja kaudses mõttes, nimetustes peitub taimede kasvukoht ja kasutusala, nii on teelehtki oma nime saanud põhiliselt sellest, et ta lamandub teel või tee servas ja talle on lihtne peale astuda. Vastupidava taimena talub ta vapralt ka jalaastet, ainult et vigastatud lehte ravimiks korjata ei ole õige, seda tuleks silmas pidada.

Iidsed tarkused

Iidses rahvapärimuses tunti teelehe ravivaid omadusi ja osati neid kasutada. Juba Vanas-Kreekas tarvitati teelehe seemneid kõhutõve korral. Taimedega arstimine oli tuntud kõikjal maailmas, nii idas kui läänes – ja leidus taimetarku, kes andsid oma teadmised edasi ka üleskirjutuste kaudu. Nii ei oskagi enam keegi ütelda, kust tuli teadmine, et vigastatud kohale nahal või putukahammustusele tuleb leevenduseks peale panna teelehe leht, mis valu ära võtab ja paistetust alandab. See suuline pärimus on levinud esivanematelt meie ajani välja, ja kes vähegi loodusega sinasõber on, võiks selle tähelepaneku meelde jätta.

Foto: Kalev Lilleorg / Õhtuleht / Scanpix

Brittide pärimuses on teeleht üheksa püha taime hulgas, teelehe leht muuhulgas aitas peatada verejooksu haavast, tõmmata välja mäda paisest, ravida põletushaavu. Need omadused on üles tähendatud 10. sajandi taimeraamatus «Lacnunga», mis leidub Briti raamatukogus Londonis.

Teelehest valmistatud rahvaraviks kasutatakse tõmmiseid (teed), ekstrakti, leotisi, mahla ja seemneid.

Kasulike omaduste seas tuleb loetleda:

Stafülokokk-infektsiooni soolestikus saab ravida tõmmisega, mis on valmistatud teelehe ürdist.

Köha ja külmetushaiguste puhul aitab teelehe ürdist valmistatud tee. Leevendab köha ja on hea rögalahtisti (1 sl ürti klaasi kuuma vee kohta).

Teeleht koos peterselliga on hea veeajati, aitab kiirendada neerude tööd (2 sl ürti klaasi kuuma vee kohta, jäetakse tõmbama u tunniks).

Viljatuse korral on tarvitatud teelehe seemneid juba väga vanal ajal (1 tl seemneid korraga 2x päevas).

Teelehe mahl on eriti kasulik seedehäirete korral, koliidi ja haavandtõve puhul võetakse 1 sl enne sööki. Toimib tõhusalt ka paisete ja halvasti paranevate haavade korral.

Teelehe ekstrakti saab valmistada ka ise: 1 osa (nt pool klaasi) teelehe ürti ja 5 osa viina, lastakse tõmmata mitte vähem kui 3 nädalat.

Köharohuks võib panna purki 1 osa värskeid peenestatud teelehti, lisades sama palju mett. Lasta 2 nädalat seista, kuni tekib vedelik, millel on raviv toime. Tarvitatakse 1 sl enne sööki. Seda rohtu tuleks valmistada just nüüd, keset juulikuud, kui külmale talvele isegi veel mõelda ei taha, kuid paraku pea kõiki kimbutab vähemalt korra kas köha või palavik. Aitab tõesti hästi!

Põletuse korral võib kasutada teelehe salvi, selle valmistamiseks kasutada vaseliini või mandliõli, aitab kudedel hästi ja valutult taastuda.

Kompressid teelehest valmistatud teest aitavad silmalau põletike ja väsinud silmade korral.

Korjaja meelespea

Taimi tuleks korjata päikesepaistelise ilmaga, hommikupoole või keskpäeval, ainult terveid ja rikkumata lehti, puhtast loodusest, mitte linnakeskkonnast. Kuivatada õhukese kihina õhurikkas ruumis. Droog säilib kuni 2 aastat. Värskeid lehti saab kasutada leotiste, ekstrakti ja mahla valmistamiseks. Soovitav on korjata lehed taimedelt, mis veel ei õitse. Suve teises pooles saab koguda seemneid, mis on väga tõhusaks kõhurohuks.

Head teelehe-suve!