Mida peaksid jooksjad teadma bikiinivahatamisest

Foto: Panther Media/Scanpix

Naised, kes käivad sageli jooksmas pikki maid, on vägagi teadlikud, et teatud piirkondades tuleb õrna nahka eriliselt kohelda, muidu tekitab see palju ebamugavust.

Raseerimine ei ärrita õrna nahka bikiinipiirkonnas nii palju kui vahatamine, seetõttu võivad vahatamist proovinud naised rääkida teistele õudusjutte sissekasvanud karvadest ja jooksujärgsest nahaärritusest. Vahatamisele spetsialiseerunud kosmeetik Angelea Mason räägib ajakirjas Women’s Running, kuidas oma nahka enne ja pärast vahatamist hooldada, et probleeme ei tekiks.

Suvel tekib nahaga kergesti probleeme, sest ilmad on palavad ja higistatakse ka sporti tegemata palju. Kui käid salongis või vahatad end ise, ei tohiks ööpäeva jooksul trenni teha. Samuti ei tohiks kohe minna ujuma, mullivanni, sauna, spaasse ega basseini. Kuna nahk vajab paranemisaega, tuleks esialgu pärast vahatamist kanda pehmet ja avarat pesu, mis ei pressiks peale ega hõõruks nahka.

Nii enne kui pärast vahatamist tuleb vähemalt kaks päeva vältida vahatatud piirkonnal otsest päikesepaistet ja kindlasti ei tohi siis päevitada. Kuna bikiinipiirkonda vahatades võetakse ette ka reite siseküljed, tasub nii enne kui pärast salongis käimist kanda selliseid pükse, mis kataks reied ära.

«Ära koori vahatatud nahka enne, kui tundlikkus ja punetus on täiesti kadunud,» soovitab Mason. «Kui märkad punaseid punnikesi, siis hoia oma käed nahast eemal ja puhasta vahatatud piirkond õrnalt uuesti ära. Ka sissekasvanud karvad võivad põhjustada punnikesi, aga nende vastu aitab koorimine alles siis, kui nahk on vahatamisest paranenud.»

Masoni sõnul on vahatamine ohutu ja enamasti ei kogeta kõrvaltoimeid. Mõnel on siiski nii tundlik nahk, et vahatamine ei ole soovituslik ja seda peaks arutama nahaarstiga. Teatud ravimite ja kreemide kasutamine võib vahatamist mõjutada, seega tuleks neist oma teenindajat kindlasti hoiatada.