Kuidas seada lastele piire, kui vanematel on kasvatusküsimustes eriarvamused?

Foto: Panther Media/Scanpix

Perekeskus Sina ja Mina psühholoog Annika Vau sõnul tuleb selleks, et koostöö sujuks ja kõigil oleks perekonnas hea olla, partneritel omavahel läbi arutada perekonna reeglid ja piiride seadmise viisid.

Lapsi koos kasvatavad vanemad võiksid olla ühel meelel järgmistes punktides: 

1. Selles, millised üldised reeglid kodus kehtivad (esmajärjekorras laste tervise ja turvalisusega seotud käitumisreeglid, näiteks arvutikasutuse, kojutuleku ja magamamineku kellaajad, aga ka vanematesse puutuvad teemad nagu sõprade küllakutsumine, taskuraha suurus jmt).

2. Selles, millised on piiride seadmise viisid. Peredes, kus vanematel on vastandlikud kasvatusstiilid ning kes tülitsevad kumbki oma arvamuse õigsuse üle, esineb lastel rohkem probleemset käitumist kui üksmeelsete vanematega peredes. Lapsed on segaduses ja püüavad väljakutsuva käitumise abil olukorda selgust tuua.

3. Selles, et väikesed omavahelised erinevused lapsevanemate kasvatushoiakutes on normaalsed ja et neid erinevusi tuleks austada.

4. Selles, et erimeelsusi arutatakse omavahel, kuid soovitatavalt ajal, mil lapsed ei ole kuuldeulatuses. Kui vahel juhtubki, et peate oma lahkarvamusi klaarima just laste juuresolekul, siis näidake neile eeskuju, kuidas teha seda üksteise piire austavalt ning mõlemale poolele sobivaid lahendusi otsides.

5. Üksmeelele jõudmiseks tasub kasutada suhtlemisoskusi nagu aktiivset kuulamist, mina-sõnumeid ja võitja-võitja probleemilahendust. Täpsemalt saab nende kohta lugeda siit. Eesmärgiks on, et partnerid püüaksid üksteist mõista ning otsida mõlemale sobivaid lahendusi, mitte ei tõestaks enda ainuõigsust ja teise poole eksimist.

6. Kui erimeelsused on nii suured, et ühiste lahenduste otsimine ei tööta, tasub pöörduda perenõustaja poole. Ideaaljuhul tuleks otsida abi enne, kui kasvatuslikud erimeelsused hakkavad õõnestama paarisuhet.