Figuurisõber Krista Laasi: kehaga peab olema sõber

Tervislik toitumine on üks kümnest 2012. aasta tarbimistrendist. Foto: SCANPIX

Krista Laasi sattus figuurisõbraks pooljuhuslikult, nähes üleskutset Naistelehes, mis kutsus oma lugejaid programmiga kolmeks kuuks liituma. Krista osutus üheks neljast naisest, kes valiti välja eksperimenti kaasa tegema veebruari alguses.

Krista (34) on teismelise tütre ja lasteaiaealise poisipõnni ema. Lisakilod on teda enda sõnul alati saatnud, eriti raske on neist olnud lahti saada aga pärast teise lapse sündi. Krista jagab naine.postimees.ee-ga, mida uus kogemus talle andnud on, ning annab lõpetuseks ka ühe kevadiselt värske salati retsepti.

Krista, kuidas Sa sattusid figuurisõbraks?

Nägin Naistelehes üleskutset naistele, kes soovivad kolme kuu jooksul koos Naistelehega Figuurisõprade programmi järgida. Tundus, et see võiks toimida, kuna tagasitee oli justkui ära lõigatud. Naistele ainuke tingimus oli ju see, et loobuda ei tohi ja iga nädal peab oma edusammudest või tagasilöökidest julgema ajakirjas teada anda.

Kas oled varasemalt ka nii tõsiselt kaalu jälginud?

Nii tõsiselt pole kaalu kunagi jälginud, kiusatusi on kogu aeg olnud, aga samas ei ole ka kaal varem nii suur olnud kui nüüd, rühmaga liitudes.

Mida on figuurisõbraks olemine Sulle andnud? Kas oled hakanud toitumist teisiti jälgima?

Varasemaga võrreldes on andnud meeletult palju positiivsust. Tundub, et olen iseendaga sõbraks saamas. Loomulikult ma jälgin toitumist, eriti, millal ja mida suhu lipsab.

Kas oled saanud ka mõne uue ja praktilise nipi?

Ei tea, kui uus see nipp just on, aga vett joon küll oluliselt rohkem kui varem. Näiteks klaas vett suudab suurepäraselt võtta ära näksimisisu, mis on tekkinud sellest, et telekat vaadates võiks näiteks igav olla.

Kuidas paned oma ahvatlustele vastu?

Ahvatlustele pole üldse kasulik vastu panna, neile tuleb aeg-ajalt hoopis järele anda. Vale on arusaam, et kui oled figuurisõber, siis mitte midagi head või ebatervislikku süüa ei tohi. Vahel just peabki unustama kõiksugu ühikud ja «tühjad» kalorid ning erinevaid ahvatlusi nautima.

Kehaga peab olema sõber ja kui see nõuab ikka suurt kogust pastat rohke bolognese kastmega või ämma tehtud imehead napoleoni kooki, siis tuleb seda talle ka anda.

Mis Sind enim motiveerib kaalu jälgides? Kes toetavad?

Enim motiveerib see, et peeglisse vaadates on parem tunne, pea iga päev saadavad komplimendid ja enesehinnangu paranemine. Kõik pereliikmed ja head kolleegid toetavad, keegi ei ole tulnud ütlema, et hulluks läinud olen või et kui lõpetan, tulevad kaotatud kilod kiirelt ja topelt tagasi.

Kuidas oled lõpptulemusega rahul?

Lõpptulemust ei ole ju veel, seega ei saa praegu midagi kosta. Tegelikult on selge see, et võin juba praegu rahul olla. Võimalusel jätkan rühmas käimist ka pärast eksperimendi lõppu.

Mida soovitad teistele, kes on kaaluga hädas, aga tahaksid sellega midagi ette võtta?

Kui vähegi võimalik, siis võiks liituda Figuurisõpradega. Ainult omaette toimetades ja üritades tekivad käega löömise hetked väga ruttu ja kaob ka motivatsioon. Kui tead, et pead iga nädal rühmas kaalule astuma, siis on palju lihtsam «korralik» olla.

Ehk aitab ka see, kui proovida kas või nädal aega iga oma suutäis AUSALT kirja panna ja õhtul kõik ampsud kriitilise pilguga üle vaadata. Must-valgel näha olevad «patud» panevad mõtlema, kas ikka on vaja seda järjekordset koogitükki või viinerit oma taldrikule tõsta.

Kas kasutad ka muid nippe, kuidas keha vormida selliseks, nagu rohkem meeldib, näiteks visuaalselt, riietusega mängides?

Mitte midagi radikaalset ei ole seni ette võtnud. Sellest olen küll aru saanud, et riided võiks olla PARAJAD – ei ole mõtet käia ringi, kartulikott seljas, kui sul on olemas rinnad ja puusad ja jalad, aga samas ei ole mõtet suruda end ka kaks numbrit väiksematesse rõivastesse ja mõelda, et kui nööbid just eest ära ei lenda, siis on hea küll.

Kas jagaksid naine.postimees.ee-le ühe kerge ja kevadise retsepti, mille oled avastanud tänu Figuurisõpradele?

Kevadine, kerge ja värske salat sisaldab minu jaoks seni tundmatut avokaadot, mida eraldi süüa pole kuigi nauditav, aga siia salatisse passib kenasti. Niisiis tomati-avokaadosalat neljale:

• 4 tomatit
• 1 punane paprika
• 150 g avokaadot
• 1 punane sibul
• soola, sidrunipipart
• 1 sidruni mahl
• 2 tl mett
• 1 sl hakitud koriandrit või peterselli

Lõika tomatid, paprika ja avokaado kuubikuteks, tükelda sibul, maitsesta soola ja sidrunipipraga. Pigista sidrunist mahl, sega juurde mesi. Lisa kaste salatile ja garneeri maitserohelisega. Neljandik sellest kogusest annab vaid 1,5 ühikut. Ise pole veel proovida saanud, aga hooajal pidavat sellesse salatisse sobima ka nektariin.