:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/07/6868071t1hb056.jpg)
Briti rasedusnõustamiskeskus (BPAS) avaldas, et 2016. aastal oli iga neljanda abordi põhjuseks asjaolu, et usaldusväärne rasestumisvastane vahend oli naist alt vedanud.
Neljandikus abortides on süüdi rasestumisvastaste vahendite põrumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle 14 000 BPAS kliinikus ravitud naise oli rasedaks jäänud hoolimata rasestumisvastaste tablettide või mõne muu pikatoimelise rasestumisvastase vahendi luhtumise tõttu. Sageli avastasid naised raseduse ka hilises järgus, sest nad ei osanud karta, et vahend ei toimi ja nad võiksid rasedaks jääda, edastab BBC.
Kuigi ükski rasestumisvastane meetod ei ole 100 protsenti kindel, peetakse pikatoimelisi pööratava meetodiga vahendeid väga tõhusaks ja nende ebaõnnestumise määr on lubatult vaid üks protsent.
Kõige populaarsemad rasestumisvastased vahendid on suukaudsed tabletid, kuid üha rohkem kasutatakse ka teisi pikatoimelisi vahendeid (süste, emakasiseseid vahendeid ja subdermaalseid rasestumisvastaseid implantaate).
Täpsemad uuringud on näidanud, et õigesti kasutades on rasestumisvastased tabletid efektiivsed 91 protsenti, kondoomid aga 82 protsenti. BPASi andmetel on soovimatu raseduse sagedaseks põhjuseks vahendite vale kasutamine või kondoomi purunemine ja paigast liikumine.
Mõned rasestumisvastsed vahendid - näiteks pillid või plaastrid - võivad varjata raseduse sümptomeid, sest neid kasutades on menstruatsioon vaevumärgatav või ebaregulaarne. See võib ka olla põhjus, miks nende rasestumisvastaste vahendite kasutajad on sunnitud raseduse hilisemas staadiumis aborti tegema.
Milliseid vahendeid naised kasutavad?
45 protsenti kasutab suukaudseid rasestumisvastaseid tablette
15 portsenti kasutab implantaati
14 portsenti kasutab mehel kondoome
14 protsenti kasutab mõnd emakasisest vahendit
9 protsenti kasutab süstitavat rasestumisvastast vahendit
BPASi tegevjuht Ann Freudi tõdes, ei naised ei saa üksnes rasestumisvastasele vahendile lootma jääda, isegi kui see vahend peaks olema kõige usaldusväärsem. «Pereplaneerimise alla kuuluvad nii rasestumisvastased vahendid kui abort. Abort on rasestumisvastane meetod nendele naistele, keda tavameetmed on alt vedanud.»
Igal aastal jäävad rasedaks üheksa naist sajast, kes kasutavad pille; kuus naist sajast, kes kasutavad süste; üks naine sajast, kes kasutavad emakasisest vahendit.