Saatsin juba talvel ühe Tinderi-mehe pekki, sest ta oli selline totu ameeriklane ja ma ei viitsinud üldse välismaalastega asju ajada. Nüüd aga nägin telekast, et ta käis Ameerika saatkonnas sellel neljanda juuli peol ja puha noh, ja oleks ise ka tahtnud seal olla. Kas see on imelik, kui ma ta jälle välja kutsun?
Tead, ma ütlen, et see sinu mure kõlab nagu lugu ühest mehest, kes pidi kodukülast valima kahe õe vahel, kui naisevõtmise aeg kätte tuli. Võttis siis ilusama õe ära, aga pärast elu lõpuni näris, et ei tea, kuidas sel teisel ikka läheb. Lahutaski siis oma abielu ja läks koledamale õele kosja, see oli juuli päikese käes peast nii soojaks kõrbenud, et oligi nõus!
Kujutad pilti, vead said parandatud, pulmad peetud, õiged inimesed omavahel kokku! Tegid siis kahekesi suured pulmad, tuli tüdrukute isagi mehel kätt suruma ja leppis temaga pärast kogu seda segadust ära! Noorpaar sai veel mitu last ja ehitas koos suure maja, seal oli ruumi ka mehe esimesest abielust sigitatud poegadele.
Ühesõnaga, elu veeres neil nagu hernes ja kõik olid lõpuks rahul. Kõik peale selle õnnetu mehe, sest tema ei saanud ühe mõtte käest rahu päeval ja ööl – ei tea, kuidas esimesel õel läheb?
Salme, võtsin endale peaaegu kümme aastat noorema naise. Alguses oli tore, aga nüüd on ta hakanud mulle muudkui igasuguste Batmanide ja Supermanide piltidega dressipluuse ostma. Ma ei saa aru, kas ta kujutab ette, et ma peakski välja nägema nagu poisike või mis tema probleem on. Kurat, ma olen kohe keskealine, tahaks rahulikult ülikonda kanda!
Ei, noh, vahi alles! Minu arvates Eesti naised just ja ainult nii oskavadki näidata, et armastavad, et topivad süüa või riideid. Kui sul, ülikonnamehel, endal ema on, siis tead ju väga hästi, et sellise pakkumise peale ei öelda ei saa!
Ole parem õnnelik, et sul on selline noor tibi, kes sind supermeheks peab, ja ära nii palju vingu! Pärast saad murekortsu ja tüdruk on su juurest kellegi kobedama juurde läinud nagu tinavile!