Tee vahet: kõhugripp või toidumürgitus?

Foto: Antonio Guillen Fernández / PantherMedia / Scanpix

Sa tead seda tunnet: toit ei püsi sees, jooksed tualettruumi iga kümne minuti tagant ja tundub, nagu sinu kõht teeks kukerpalle. Kas sa sõid riknenud toitu või korjasid üles mingi vastiku bakteri – kumb see ikkagi on? Ja mida sa saad teha, et enesetunne kiiremini paremaks muutuks?

«Kui aus olla, siis toidumürgitusel ja kõhugripil on väga sarnased sümptomid,» ütleb doktor Michael Rice. «Mõlema puhul võivad esineda oksendamine, kõhulahtisus, ebamugavustunne kõhus ja palavik. Tihti on kergeim tee leida haiguse põhjus, vaadates tagasi inimese hiljutistele tegemistele.»

Juhul kui on tegemist toidumürgitusega, siis reeglina ilmnevad sümptomid mõne tunni jooksul pärast söömist. Meenuta, kas oled söönud midagi kahtlast või kui teistel inimestel, kes sinuga koos sõid on samad sümptomid, siis oled leidnud süüdlase.

Kui sina oled ainuke, kes jäi haigeks pärast selle kala söömist, siis suurema tõenäosusega korjasid sa selle viirusliku haiguse kusagilt mujalt. See võis levida aevastuse, käepigistuse või saastunud ukselingi kaudu.

Seda tüüpi kõhugrippi, mille kohta arstid ütlevad äge gastroenteriit, ei tekita gripiviirus. Gripp on rohkem hingamisteede haigus, kõhuviiruse kutsuvad esile teised levinud viirused, mis võivad põhjustada tõsiseid seedetrakti haigusi. Nende infektsioonide korral esinevad sümptomid üks kuni kolm päeva pärast nakatumist.

Mis puutub ravisse, siis ei pruugi väga vahet olla, kust sümptomid pärit on. Mõnel juhul, näiteks kui kokk on nakatunud noroviirusega ja puutub toiduga kokku, siis on toidumürgitus ja kõhugripp põhimõtteliselt üks ja seesama asi.

Sõltumata sellest, mis haigus sul täpsemalt on, tarbi palju vedelikku. Kõik, mis on seotud oksendamise ja kõhulahtisusega, võib põhjustada dehüdratsiooni. Joo kindlasti vett või näiteks spordijooke, soovitab doktor.

Kui toit püsib sees, siis tasub süüa banaane, riisi, õunapüreed ja saia. Võid isegi juua ka lihtsalt kokat ja süüa soolakringleid. Nende soovituste taga pole erilist teadust, aga need tunduvad hästi mõjuvat. Kui sa saad suhkrut ja soola, siis sa asendad mõned kalorid ja elektrolüüdid, mida oled kaotanud. Kui sa oled tundlik kofeiini ja piimatoodete suhtes, siis nende toidugruppide vältimine võib aidata ka kiiremini taastuda.

Kui inimene hakkab näitama märke tõsisest dehüdratsioonist – tume või vähenenud uriin, peapööritus või lihaskrambid, mis ei ole seotud kõhukrampidega, siis peaks ta külastama arsti.

«Sa peaksid meditsiinilist abi otsima ka siis, kui sul ei hakka parem pärast kahte päeva või sul on palavik kõrgem kui 38 kraadi ja see ei lange päeva või kahega,» ütleb Rice. «Helista arstile kohe, kui oksendad verd, märkad väljaheites verd, lima või mäda. Samuti võta arstiga ühendust, kui koged neuroloogilisi sümptomeid nagu tuimus või surin, need võivad viidata, et oled alla neelanud bakteriaalse toksiini (mürgi).»

Kui sul nimetatud sümptomeid pole, samuti ei kuulu sa mõnda riskigruppi, siis on mõistlik oodata haiguse möödumist kodus.

Sa saad kasutusele võtta ka mõne abinõu, et vältida teiste nakatamist ja ise uuesti haigestumist tulevikus. Kui kahtlustad toidumürgitust, siis viska ära toiduained, mis võisid pisikuid sisaldada ja omavahel kokku puutuda, teavita teisi kes võisid neid ka süüa ja järgi toiduvalmistamisel hügieenireegleid. Väga tähtis on käte sagedane pesemine ja lõikepinna puhtana hoidmine. Kõhugripi korral proovi vältida teistega lähedast kokkupuudet, et neid mitte nakatada.