Justin Petrone: Rapla nõid

Justin Petrone. Foto: Margus Ansu

Oli rahulik päikeseline päev, võiks öelda, et taevalik, kui taevas tõesti on see koht, kus mitte midagi ei juhtu. Ma seisin Rapla ostukeskuse ees ja ostsin Kreeka maasikaid, et viia need Ivikale. Poe uksed läksid uimaselt kinni ja lahti, mootorratturite kamp tuli ja läks unenäolaadses uimas. Mõtetes olid nad mujal, sest kes see ikka tuleb siia plaaniga külastada Raplat? Kohalikud on uhked, et Kristiina Ehin ja Vaiko Eplik on siit pärit, ja nende päritolu ei üllata mind. Rapla on väljaspool reaalsust. Siit pärit inimestel pole muud võimalust kui avastada uusi dimensioone.

Ivika kodu oli ühe tolmuse kruusatee lõpus. Kui ma sinna sõitsin, märkasin kahte kummalist vanameest seismas oma aias, et mõõta mööduvat autot pika pilguga. Mu võõrustaja ootas mind uksel. Maanaine pikkade mustade juustega ja silmanurgavoldiga, mis ühendab eestlasi teiste idamaa rahvastega, aga ka eskimote ja indiaanlastega. Eestlased on ainult osaliselt eurooplased. Olen selles täiesti kindel. Nad teavad asju, mida eurooplased ei tea.

«Sinu probleem on selge,» teatas Ivika mulle selges eesti keeles. «Sa üritad olla keegi, kes sa ei ole.»