:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2017/06/30/6833421t1h2502.jpg)
Solaariumisse sisse astudes hakkavad kohe silma hoiatavad sildid, et päevitusega ei tohi üle pingutada, sest sellega kaasnevad mitmed riskid. Enneaegne naha vananemine, nahavähk ja silmade kahjustused on neist vaid kõige laiemalt tuntud.
Solaarium ei aita ehk miks on «põhja alla päevitamine» väga halb mõte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isegi kui sa ei käi solaariumis regulaarselt, oled ehk käinud seal korra või paar enne puhkust, et end suuremaks päevitamiseks ette valmistada ja kerge jume juba peale saada. Eeldus, et solaariumipäevitus loob «põhja», mis aitab päikesepõletust vältida, on väga eksitav väärarvamus, kirjutab Greatist.
«Päevitus tähendab küll seda, et nahas on suurenenud melaniini hulk, kuid päikesekaitsefaktorina on selle SPF võrreldav kolme või neljaga,» selgitab doktor Nazanin Saedi, kelle sõnul on nn baaspäevitus hoopis ohtlikumgi. «Enne puhkust solaariumis päevitamine on sama hea kui paki suitsu suitsetamine enne söekaevandusse minemist. Nahk saab sellest lihtsalt veel rohkem kahjustada.»
Loo moraal seisneb selles, et enda kahvatust jumest ei maksa suurt välja teha, sest tervise seisukohalt on see sulle igal juhul parem kui pruun nahk. Päikese kätte minnes kreemita end korralikult sisse, et saaksid kauem oma nooruslikku ja tervet välimust nautida. Kui tahad pronksjat jumet, siis proovi isepruunistuvaid kreeme või spreipäevitust.
Saedi sõnul võiksid kõik endale meelde jätta, et sellist asjad nagu tervislikku päevitust ei ole olemas. «Päevitus on keha reaktsioon nahakahjustusele,» tõdeb ta.