Alli Lunter: naistekeskne kool meestekeskses maailmas

Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Põhikoolist väljalangemise probleem on seotud rohkem poiste kui tüdrukutega. Kes on murdeealised poisid? Igatahes mitte tüdrukud. Nad on väiksed mehed, kelle teadlikkus hakkab võtma selget kuju, kirjutab Viljandi maagümnaasiumi õpetaja Alli Lunter Õpetajate Lehes.
 

Mehed haaravad ühiskonnas valdavalt kogu sotsiaalse diapasooni, alates normide eirajatest kuni juhtfiguurideni võimu juures ja teaduses. Nii ka koolis. Naised ja tüdrukud amplituudi äärtesse nii kergelt ei jõua.

Kogu probleem seisneb selles, et kool on naistekeskne, nagu paljudel juhtudel ka perekond. Me ei kasvata noort meest ega noort naist, me kasvatame peaaegu kesksoolist inimest. Uue õppekava läbivate väärtuste temaatikas ei leidu midagi nimetamisväärset soorollide eetilisest kujundamisest.

Meie tsiviliseeritud maailm on jällegi meestekeskne, mis eeldab meeste vastutuse ja kohusetunde mõjulepääsu. Mehel peab olema võimalus vastutada, toetada, otsustada, samas ka silma paista ja ennast maksma panna, igatahes rohkem kui naistel.

Poisid arenevad teatavasti pikaldaselt, tüdrukud on nendest alati millegagi ees. Tüdrukud on kuulekad ja õpivad kõik ära, ka siis, kui nad asjast alati aru ei saa.

Kuidas poistega suhelda?

Poisid peavad kuulma, kuidas tüdrukud saavad aina kiita. Poisid ei õpi enamasti kunagi kõiki aineid ühesuguse himuga, nad leiavad endale ruttu tegevusala, mis neid huvitab, olgu see mudellennukid, mootorrattad, sport, entsüklopeedia lugemine või hulkumine.

Tuleb leida võimalus, kuidas poisiga suhelda, kuidas tema maailmaga kursis olla, kuidas anda talle võimalus olla võrdne ja mõnes olukorras domineerida. Poisiga peab enne sõbraks saama, kui ta avaneb.

Poisil tuleb lasta olla mees, see on tema loomuomane roll. Temaga tuleb rääkida kui võrdne võrdsega, naisõpetajal on imelihtne poisilt igasugust abi paluda (mitte käsukorras) ja selle eest tuleb tänada, see lähendab.

Oleme täiesti unustanud džentelmenlikkuse kasvatamise, mis annab poistele võimaluse domineerida, aidata, hoolida, vajalik olla. Poiss ei arvesta märkusi, naisõpetaja koolmeisterlik moraal on talle nagu hane selga vesi. Aasimine ja teiste ees hukkamõistmine võib tuua hoopis vastupidise tulemuse. Poisiga peab olema konkreetne ja kokkulepped pidagu vett.

Omaette probleem on murdeealise noormehe ülekeev energia, mis väljendub lõputus nügimises ükskõik kus, selle toob ta kaasa tundi ja tal on üleüldse raske paigal olla. Üks hea lauatennise laud kuluks iga kooli fuajeesse või saali ära, et õpilased saaksid end natuke maandada.

Oma füüsilisi oskusi ja mänguvilumust tahab iga poiss proovile panna, veel enam siis, kui tüdrukud on ümberringi vaatamas. Poisse saab mängulise tegevusega haarata ja sellega tulekski teinekord nende tühja aega täita.

Võiks ju vinguda ka: klassid suured, kodud rasked, poisid kasvatamatud. Nii see on. Viljandi maagümnaasiumis tullakse kuidagi toime, nimetamisväärset väljalangust pole kunagi olnud.

Meil on ka väga hea sotsiaalpedagoog ning kutsenõustamine on «rasked» poisid viinud õige kutsekooli ukse taha. Olgugi et mõnikord on põhikool lõpetatud paari mitterahuldava hindega. Abiks on olnud täienduskoolitused teemal, kuidas tulla poistega toime.