Seitse üllatavat põhjust, miks on kasulik vanemas eas lapsi saada

Foto: Vida Press

Kuigi teaduslike uuringutega üritatakse pidevalt välja selgitada, milline on kõige õigem aeg laste saamiseks, on see ajavahemik muutlik ja üht kindlat seisukohta ei olegi. Bioloogilisest vaatevinklist tasub lapsed saada noorelt, sotsiaal-emotsionaalsest seisukohast aga pigem hiljem. 

Kindel on see, et laste sünnitamine pärast 35. eluaastat on riskantne ja sellega võib kaasneda ohtlikke komplikatsioone. Peale selle, et vanemat naist võivad raseduse ajal suurema tõenäosusega ohustada rasedusdiabeet, preeklampsia ja kõrge vererõhk, on lapsel oht sündida enneaegselt või Downi sündroomiga. Hiljutine Taani uuring, milles jälgiti vanemate emade laste arengut 18. eluaastani, näitas paraku lisaks, et lastel tekkis suurema tõenäosusega vaimseid häireid, südamehaigusi, vereringehäireid ja kaasasündinud väärarenguid, edastab NBC News.

Kuigi meeste suguorganite vananemine ei too endaga kaasa nii järske muutusi, on uuemad uuringud kinnitanud, et ka sperma kvaliteet vananedes langeb ning see võib tähendada lapse tervisele mitmeid probleeme. Näiteks on leitud, et vanusest tingitud sperma muutused võivad olla seotud autismi spektrihäirete ja psühhiaatriliste haiguste suurema riskiga.

Tervise poolest ei ole palju vaielda, kuid elu ei käi alati plaani järgi. Tänapäeval otsustavad paljud naised lapsi sünnitada hiljem, et selleks majanduslikult paremini valmis olla. On palju põhjuseid, miks see ongi ehk parem mõte. 

Arukas laps

Tuleb välja, et vanemad isad kasvatavad suurema tõenäosusega oma lastest «nohikud». Väljaandes Translational Psychiatry avaldati uuring, milles võrreldi laste intelligentsust ja nende vanemate vanust ning leiti, et vanematel isadel on suurema tõenäosusega kõrge IQ-tasemega lapsed, kel on ka suurem võime oma huvidele keskenduda. Samas ei ole neil ka nii suurt soovi massi sulanduda ja kuna seltsielu ei sega, on nad koolis head õpilased ning hiljem tööl edukad. 

Lapse pikk eluiga

Kuigi nii ema kui isa kõrgem vanus võib lapsele emakas arenedes kaasa tuua suurema ohu kromosoomanomaaliateks, siis 2012. aastal Harvardi Ülikoolis tehtud uuring näitas, et vanemate isade lastel võib olla pikem eluiga. 

Parem vaimne ettevalmistus

California Ülikooli uurijad leidsid, et inimesed ise peavad laste saamiseks kõige paremaks kolmekümnendaid eluaastaid, sest siis on vanemad vaimselt küpsemad, varakamad ja tugevamates paarisuhetes. 

Tervislik elu algus

2012. aastal väljaandes British Medical Journal avaldatud uuring näitas, et vanemate emade väikelapsed elasid tervislikumalt kui noorte emade lapsed. Uuringus vaadati alla 5-aastaste laste üldist tervist ja heaolu. Leiti, et vanemate emade lastega juhtus vähem õnnetusi, neil oli vähem sotsiaalseid ja emotsionaalseid raskusi ning nad olid keele arengus kaugemale jõudnud. 

Sa ei lähe endast välja

Vanemas eas emaks saada on kasulik ka seetõttu, et siis oled sa märksa kannatlikum. Taanis tehtud uuring näitas 2016. aastal, et vanemad emad panid peres vilunumalt piire paika ning karjusid ja karistasid oma lapsi vähem. Selle tulemusena oli nende lastel ka vähem käitumisprobleeme. Vanematel naistel oli ka raseduse ajal vähem ärevust ja stabiilsemad paarisuhted. 

Majanduslik stabiilsus 

Seda on ka uuringud tõestanud, et vanemas eas on laste saamine pingevabam, sest selleks ajaks on saavutatud teatud majanduslik stabiilsus. Väljaandes PLOS One avaldati Taani uuring, mis kinnitas seost naise esmakordselt emaks saamise vanuse ning eluaegse teenimisvõimaluse vahel. Selgus, et kõige enam kaotasid kogu eluaja töötulus need naise, kes said esimese lapse enne 25. eluaastat ja seda haridusastmest sõltumata. 

Kasu mälule

Usu või mitte, kuid hormoonid mõjutavad ka ajufunktsioone ja seda tõestas omakorda 2016. aastal Lõuna-California Ülikoolis tehtud uuring. Selgus, et vanemas eas emaks saamine tuleb hiljem naise mälule kasuks. Uuringus osales 800 naist vanuses 41-92. Teadlased leidsid, et kõrges vanuses on parem tunnetus- ja verbaalne mälu neil naistel, kes said oma viimase lapse pärast 35. eluaastat.