Salapärane Salme aitab: kas uskuda meest, kui ta lubab töökaaslasi mitte vahtida ja mida teha teha lorust väimehega?

Salapärane Salme. Foto on illustratiivne. Foto: Mary Evans / Scanpix

Kas peaks meest usaldama, kui see lubab töökaaslasi mitte vahtida? Kuidas öelda tütrele, et tema uus peigmees on üks igavene loru? Olge mureta, kõigile teie küsimustele vastab Salapärane Salme! Inimhinge nõustaja, elukogemuse asjatundja ning meie usaldusväärne suhteekspert lahendab kõik teie probleemid!

Minu mees ütles eile, et ma ei pea tema uue naiskolleegi pärast muretsema, sest see pole nagunii tema maitse. Tore ju muidugi, aga hakkasin mõtlema, et mis siis saab, kui neile tuleb tööle mõni selline, kes tema maitse on. 

See mees on ikka peast päris soe! Minu esimene abikaasa ajas nii lolli juttu ainult siis, kui nad töökaaslastega mu valvsa pilgu alt pudeli juubeliks hoitud brändit suutsid pihta panna ja selle tühja kõhu peale ära kulistasid! Noh, mis nõu ma sulle ikka anda oskan, sellises olukorras polnud muud teha, kui külma dušši ja karmi kätt näidata. Noh, ega muidugi seda siga ei aidanud isegi märjaks tegemine ja lõpuks ei jäänudki muud üle, kui lahutuspaberid sisse anda.

Ma saan muidugi aru, et ta sul enda arvates on tore ja tahab sulle kindlustunnet anda, aga uuri parem heaga välja, kas see petmise asi kehtib tõesti ainult siis, kui ümberringi midagi paremat võtta pole. 

Tere, Salme. Sina tundud mulle sellise inimesena, kes kohe tunneb naisterahvaste hingeelu. Ütle palun, mida ma peaksin tegema oma tütrega, kes iga aasta ainult lorumaid peigmehi valib? Ta on juba sellises vanuses, et ega isa ei saa ei piitsa ega präänikuga oma tahtmist peale suruda, aga midagi tuleb ju ometi ette võtta.

Oi, ma tean, mida sa tunned, kulla mees. Ma ei ole ka veel näinud oma poegade käevangus mitte ühtegi sellist tüdrukut, kes mulle juba esimesest silmapilgust absoluutselt sobimatu ei tunduks. Aga nende järeltulijatega juba on kord niiviisi, et mida rohkem ma oma miniaid kritiseerin, seda kiiremini pojad mul, vanamutil, suu kinni panna käsivad. Eks ise olen süüdi, et neile oma järsud geenid andsin, oleme kolmekesi nagu mäetäis kõvasid kive. 

Samas on mul selline tunne, et lapsed peavad ikkagi kuulma, et me välja ütleks neid tõdesid, mida nad kuulma peavad. Isegi, kui nad ei taha seda kuulda, nõus pole või ukse meile näkku löövad. Noh, minu pojad saaks muidugi igasuguse uksepaugutamise peale kohe naha peale, ükskõik et suured mehed. 

Aga põhimõtteliselt, jah, tasub ikkagi lastele öelda, et peigmees on loru mis loru, sest need sõnad jäävad su tütrele meelde ka sel juhul, kui ta sind kuu peale saadab. Millal arusaamine kohale jõuab, et isal ikkagi õigus oli, seda teab ainult jumal taevas, aga kohale ta jõuab. Usu mind. 

Salme, kust saada korralik rabarberikoogi retsept? Ma olen juba mitu korda proovinud kodus teha, aga mees ütleb alati, et tuleb selline kahtlane. No kuidas saab üks lihtne kook nii keeruline olla?

Mulle jääb sinu jutust selline mulje, et sinu elus on palju suuremaid probleeme kui koogiretsept. Vaata, esiteks on rabarberite aeg nagunii läbi, aga veel olulisem on see, et kui sul kodus on säärane mees, kes ainult nõuab kolmandat käiku ja ise kokakunstilise edu nimel vaeva ei näe, tuleb teil kahel üks tõsine jutuajamine maha pidada. Ega need koogid ju ise köögist välja ei lenda ja paratamatult on sul ju ka vaja tööl käia. Veel parem, unusta igasugused tobedad mured ära, keskendu sellele elule, mis väljaspool kööki on, ja varem või hiljem jõuad sa omadega nii kaugele, et võid poest osta mis tahes hõrgutisi tahad.