Naine küsib nõu: mees vihastab, vaikib ja plahvatab - kuidas temaga käituda?

Foto: Vida Press

«Oleme mehega koos elanud 18 aastat. Tülid saavad alati alguse nii, et mees vihastub mingi asja peale ja siis lihtsalt ei räägi minuga. Kui üritan seejärel küsida, et mis tal viga on ja miks ta mind väldib, siis plahvatab ja kukub karjuma,» kurdab naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas. 

«Plahvatades korrutab kõik tülid kolmega läbi ja karjub, kuidas ma korraldavat iga kuu meil mingi jama. Tunnen teda juba 19 aastat, aga minuni pole jõudnud, kuidas saab sekundi pealt minna inimene lukku ja isegi ei selgita, mis talle viha tekitas. Ta hakkab lihtsalt vaikima ja ei räägi. Kuidas saada aru, mis ma valesti teinud olen ja kuidas panna teda rääkima? Mina ei taha tülitseda, aga see, kui ma palun tal minuga rääkida ja olla avatud, ajab temas viha veel suuremaks. Siis ta lihtsalt tõuseb püsti ja kõnnib uksest välja. Enamus tülisid saab alguse siis, kui kodus on mingi üritus tulemas või kui meid on kuskile tema sõprade juurde kutsutud (täpsustan, et minu sõprade pool me temaga ei käi, sest ta keeldub tulemast). Kõik aastavahetused oleme vastu võtnud tema sõpradega ja ka jaanipäevad. Siis enne üritust ma küsin, et mis me süüa teeme ja tema teatab, et vaatab homme, aga homme käib ise poes ära, ilma et mulle ütleks. Kas ta põeb mingit kompleksi või on mingi lapsepõlvetrauma saanud, et vihkab läbirääkimisi? Kuidas olla üle, kui mees on solvunud ja ei räägi minuga? Kas lasen tal olla ja lähen teise tuppa või üritaksin ikka rääkima saada?»

Vastab pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja Marge Vainre:

«Sooviksite oma mehest paremini aru saada ja leida viise, kuidas rääkida tülitsemiste põhjustest. Küllap olete nende paljude aastate jooksul ka märganud, mis olukordades mees sagedamini vihastub ja see võib anda teile kas või veidi aimu, mida ta ei salli. Kuid keeruline võib teil ikkagi olla, sest sageli äkitselt vihastujad on ka ettearvamatud. Enamasti on nad oma olemuselt impulsiivsed, mis tähendab, et reageerivad stiimulile äkitselt ja neil on raskusi enesekontrolliga. Võib olla ka nii, et mees ise ka ei oska seletada, mis temaga toimub. Kui oskaks, siis ehk räägikski. Kontakt iseendas toimuvaga ja vähene sõnaosavus, eriti olukorras, kus teine nõudlikult küsimusi esitab ajab omakorda rohkem närvi ja siis ei jäägi muud üle, kui kas vait olla, olukorrast lahkuda või viha välja elada. 

Teie kirjast saan aru nii, et mees võib püüda vältida olukordi, kus tunneb end ebamugavalt (üritused, kus on temale võõramad inimesed), rääkimised-arutamised, ta pigem teeb mõne asja ise ära. Olenemata sellest, millistest tema varasematest kogemustest see tuleb, on siiski võimalik temaga võimalike raskustega arvestada. Ja seda te ju püüategi. Kui ta läheb lukku ja näitab välja, et parasjagu ei soovi rääkida, siis teda survestada võib pigem süvendada tema vastuseisu. Sel hetkel võib ta vajadagi veidi aega ja samas tunda, et teda mõistetakse. Teie saate kasutada aktiivset kuulamist ja samas oma soovi teda mõista kasutades mina-sõnumit. Näiteks: ma saan aru, et sind pahandab miski ja sa tahad, et ma su pigem rahule jätaksin, lisades: mul oleks hea meel, kui saaksin aimu, mida sa mõtled. Olenevalt olukorrast võite ka täpsustada, kuidas te aru saate sellest, mis teda häirib (nt sa tahaksid pigem ise otsustada, mida poest osta vms). Seega, saate teadlikult kasuta neid olulisi suhtlemisoskusi, need toimivad siis, kui mees tõepoolest tajub teie püüdu sooviga teda aktsepteerida sellisena nagu ta on ja ei kuule kas või varjatult irooniat või etteheidet nagu oleks temaga midagi valesti.

Isegi teie parimad püüdlused ei pruugi siiski anda tulemust või kiiret muutust ega ole garantiiks, et enam tülisid ja vihastamisi ei ole. Nagu isegi oletate, võivad mehe käitumise juured olla sügavamal. Tõsisemateks ja rohkem meest avavateks vestlusteks on sobivamad hetked siis, kui pole parasjagu ühtki tüli üleval, st mõnel rahumeelsel hetkel, kui olete mõnusalt jutusoonel. Võtke siis üles teema sellest, mis talle üldiselt meeldib või ei meeldi näiteks ühistes ettevõtmistes, pereelus, igapäevaelu korraldustes, millal end hästi tunneb jne. Vahel on tülide lahkamisest parem viis on leida üles need asjad, mis teil hästi on, mis rahulolu toovad. Leidke võimalusi, et seda toredat oleks teil rohkem. Kindlasti aitab mehe enesetunnet tõsta kui annate talle piisavalt positiivset tagasisidet. Kui tema tunnustamine on siiras, siis seegi loob võimalusi, et mees tunneb end vabamalt ja on avatum. 

Lisan veel igaks juhuks, et kui mehe kirjeldatud käitumine on ilmnenud vaid periooditi ja kestnud näiteks mitme kuu jooksul ja ei ole mõnd kindlat põhjust või sündmust, millega seda seostada, siis võib olla ka kõrgenenud ärrituvus või lukustumine märk tema depressiivsusest ning sel juhul tasuks nõu pidada ka nt arstiga või psühhiaatriga. Kindlasti ei pea ootama, et läheb ise üle, sest spetsialist oskab pakkuda abi.

Kui aga miski eeltoodust ei aita ja vihastamised on jätkuvalt ettearvamatud ja mõistetamatud ning see häirib teie kooselu, siis võib olla hea mõte pöörduda ka paari- või pereterapeudi poole, et koos leida viise, mis tooks mõlemale rohkem rahulolu.»