Psühholoog soovitab: emotsionaalne kapital on suhtes asendamatu

Foto: Volodymyr Melnyk / PantherMedia / Scanpix

Iga natukegi kestvamat paarisuhet räsivad omavahelised arusaamatused ja vahel ka lausa tülid. Lisanduvad muutusi kaasa toovad elusündmused, millest mõningaid saab ette ennustada või lausa planeerida (laste saamine ja kasvamine, nende kodust lahkumine, uue elupaiga hankimine, pensionile jäämine), teised kipuvad tabama ootamatult (haigused-õnnetused, vallandamised jms). Kõik nimetatud elusündmused mõjutavad paarisuhet kõvasti – iga muutus, ka positiivne, on stressiallikas ja kõigutab kindlakskujunenud eluviisi. See, kas paar näeb muutusi põneva väljakutsena või ohuna või on iga muutus hoopis tülide tekkimise põhjuseks, sõltub aga paarisuhte emotsionaalsest kapitalist.

Kõik me oleme kuulnud, kuidas finantsspetsialistid soovitavad raha kõrvale panna – ootamatute kulude jaoks, pensionipõlveks või siis selleks, et ei peaks hambad ristis käima tööl, mis ainult vastumeelsust tekitab. Et oleks rahaline puhver, kaitse raskete aegade eest.

Samamoodi nagu iga päev võiksime natuke säästa raha, võiksime paarisuhtes koguda ka  emotsionaalset kapitali. Selleks on väikesed ja suuremad positiivsed hetked, mis jäävad meie mällu ja seovad paarisuhet positiivsete emotsioonidega.

Paarisuhte emotsionaalse kapitali kogumine peaks toimuma iga päev ja seda tuleb teha teadlikult. Armumise faasis käib teisele tähelepanu osutamine, kallima pidevas fookuses hoidmine iseenesest, – hiljem on aga oht, et hakkame kallimat ja mõnusat suhet pidama iseenesestmõistetavaks ning tähelepanu osutamise osas hakkame mõtlema «küllap ta niigi teab, et temast hoolin».

Suurte elusündmuste vahele jääb lõputult rutiinsevõitu ja pealtnäha tähtsusetuid päevakesi – just neid tuleb emotsionaalse kapitali kogumiseks kasutada. Päevasündmuste jagamine ja teise kuulamine, väikesed ootamatud tähelepanuavaldused ja kiindumuse väljendamise erinevad viisid, ühised hobid ja harjumused, naljad, asjad, millest räägitakse ainult partneriga – kriitiline on see, kas partner tunneb end armastatu ja väärtuslikuna, omavahelist suhet millegi erilisena. Oluline on see, et need väikesed hetked ei peaks olema seotud kohustustega, hädavajadusega ning soovitavalt ka mitte lastega. Kumbki peab tajuma, et teda tunnustatakse just partneri ja kallimana.

Emotsionaalse puhvri asendamatu väärtus

Mida rohkem koguneb sellistest väikestest hetkedest suhtesse emotsionaalset kapitali, seda suurem on suhtega rahulolu – ja need hetked saavadki puhvriks, kui ees on rasked ajad. Paraku on negatiivsete sündmuste psühholoogiline mõju alati suurem kui positiivsete oma, seega peab emotsionaalset kapitali olema kõva varuga. Kui emotsionaalset kapitali on suhtes vähe, siis raskel ajal ja tülitsedes hakkab kumbki pool paratamatult kaaluma suhtega jätkamise plusse ja miinuseid.

Veelgi enam, kui partnerite emotsionaalsed vajadused on rahuldamata (aga just emotsionaalsete vajaduste rahuldamisele on need hetked suunatud), ollakse ka negatiivsete sündmuste või partneri käitumiste suhtes palju tundlikumad. Kui ühele poolele tundub, et positiivseid mälestusi paarisuhtes peaaegu ei meenugi, siis tekib tahtmine kas lahku minna või (nt laste pärast) ametlikult suhtesse jäädes end emotsionaalselt suhtest välja lülitada. Samuti on asjad väga kehvasti, kui ühele tundub, et peamiselt on ainult tema olnud see, kes on suhtesse emotsionaalset kapitali kogunud  – püüdnud olla partneriga tähelepanelik, mõelnud ühiste meeldivate kogemuste saamise peale.

Kui tekib küsimus, et kuidas suhtes emotsionaalse kapitaliga lood on, siis valige üks rahulik hetk, kus on aega mõelda ja meenutage. Kui palju on neid hetki, kus tundsite end ja teie suhet millegi täiesti erilisena? Ja ka teistpidi – kui tihti olete loonud ise selliseid hetki, et kallim tunneks end armastatuna ja hoituna? Kui tahate, et neid hetki oleks rohkem, siis pole midagi lihtsamat – hakake neid ise looma ja andke ka partnerile teada, et tema tähelepanu on teile oluline.