:format(webp)/nginx/o/2017/06/18/6795227t1hae6e.jpg)
Oled sa kunagi mõelnud, et soostereotüübid mõjutavad ka seda, millise söögi kasuks sa otsustad? Aga just seda uuringud näitavad: soospetsiifiline toidutööstus mõjutab meie maitsemeeli.
Üllatav viis, kuidas sa alateadlikult toitu valid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamus toidureklaame vihjab selgelt sellele, et kogu tarbitav toit on tugevalt sooline, kirjutab Broadly. Turunduses kasutatakse teatud maskuliinseid ja feminiinseid jooni, mille abil toitu tarbijale esitada. Nii paistavad näiteks jogurt ja hommikumüsli tervislike ja kergetena ning energiajoogid tugevdavatena. Sellised sotsiaalkultuursed mõjutajad mängivad meie toitumisharjumustes suuremat rolli, kui oskame aimata.
2015. aastal ajakirjas Social Psychology avaldatud artiklis selgitavad teadlased, et nii naised kui mehed kalduvad ebatervislikku, rasvasemat toitu nägema maskuliinsena ning tervislikku, kergemat toiduvalikut feminiinsena. Lisaks näitas uuring, et inimesed eelistavad vähem toite, mis ei ühti selliste stereotüüpsete jaotustega.
Katse jaoks paluti osalejatel jagada toidud kahte kategooriasse: naiselik ja mehelik. Keedukartul, keedukana ja muu kergem toit kategoriseeriti esimesse ning friikartulid ja muu praetud, raskem toit teise.
Lisaks tegid teadlased eksperimendi, kus mustikamuffinile anti erinev pakend. Naiseliku disainiga pakendile, mida kaunistas baleriin, märgiti peale «tervislik» ning maskuliinsele pakendile, millel oli pilt jalgpalluritest, märgiti «mega». Lisaks tehti sooliselt eksitavaid muffinipakendeid, kus pildid ja sõnad vahetati. Eksperimendis osalenud mehed ja naised ütlesid, et eksitavate pakenditega muffinid maitsesid teistest halvemini, kuigi kõik katses kasutatud muffinid olid maitselt identsed.
«Kauba eelistus langeb järsult, kui ebatervislikul toidul on feminiinne või tervislikul toidul maskuliinne pakend. See on ootuste rikkumine, mis lõhub inimeste feminiinsuse ja maskuliinsusega seostuvaid stereotüüpe,» ütleb katsetuse juhtiv uurija Luke Zhu.
Cornwelli ülikooli Toidu ja Brändi labori direktor Brian Wansink nendib, et inimesed söövad toitu suurema tõenäosusega, kui nad saavad seda seostada mingi omadusega, mida nad endas näha tahavad. Siit tuleneb ka soorollidega seotud hirmude esinemine, mis avaldub toidu tarbimise mustrites.
Magus on naiselik
Ka toidu ihalus on õpitav komme. Näiteks magustoidu ihaldamist nähakse üldiselt naiseliku omadusena. Seda omakorda seostatakse stereotüüpselt naiselike toimingutega nagu lahkuminekust ülesaamine või menstruaaltsüklist tulenevad tujumuutused. Toidutööstus tugevdab ja taastoodab sellseid arusaamasid.
2001. aastal tehtud uuringus leiti, et naised väidavad end kogevat enam iha toidu järele kui mehed, kuigi nad muretsevad ka rohkem oma kaalu pärast. Lisaks kogevad nad tihemini negatiivseid tundeid, mis tulenevad toidu seotud ihadele järele andmisest.
Enamus inimesi näeb toidu valimist kui tervislikkuse ja maitse vahelist läbirääkimist. Samas ei märgata, et need mõisted on meie kultuuris sooliselt mõjutatud. Zhu seletab, et enamasti me ei seosta soolist jaotust toitumisharjumustega, kuid just seetõttu saavad stereotüübid püsida ning meid arvatust enam mõjutada.