:format(webp)/nginx/o/2018/11/20/11589892t1h1b1b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/16/6787567t1h8461.jpg)
Juba 1930ndatel jagati naistele nõuandeid ihukarvade eemaldamiseks. Selleks pakuti välja kaks meetodit.
Karvaeemaldus 1930ndate stiilis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas oleksid valmis alljärgnevate nõuannete järgi karvu eemaldama?
Esimese meetodi puhul tuli tülikate karvade eemaldamiseks võtta 15-20g kollast vaha, 20g kampoli (okaspuuvaigust saadav kõva vaik), ning 50g kuusevaiku. Saadud segu tuli sulatada potis nõrgal tulel. Kui segu oli saavutanud sellise kuumuse, mida ihu suudab veel välja kannatada, siis järgmise etapina tuli seda määrida paksult sinna, kus kasvavad hävitamisele määratud karvad. Kuivanud segu soovitati kehalt eemaldada kiire liigutusega, sest see olevat vähem valus kui aegapidi venitamine. Ühte ja sama plaastrit võis korduvalt kasutada ülessulatamise teel. Lubati, vaatamata meetodi kibedusele, vabaneda karvadest täielikult, kartmata, et need tagasi kasvaksid.
Teise meetodi puhul, mis on vähem valusam, tuli karvad kasta kuuma veega ning seejärel hõõruda mentooliga (piparmündilõhnaga kristalne aine, antiseptik).
Mõlemat protseduuri soovitati läbi viia hommikupoole, sest siis on nahk vähem ärritunud.
Loomulik arstimisõpetus looduslikkude abivahenditega. Koostanud Ed. Tirgo. Kolmas täiendatud trükk. Tartus 1934.