Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2017/06/13/6779377t1hca1c.jpg)
Jätkame kuninganna Victoria ajastu inimeste uskumuste ja elukommete vaatlemist – peamiselt seetõttu, et nad olid kohati väga kummalised! Sel korral uurime, mida nad oma tervise heaks (või kahjuks) tegid.
Kuninganna Victoria valitses Inglismaad aastatel 1837-1901 ning see aeg on tuntud mitmete leiutiste, kummaliste tavade ja ühiskondlike vaadete tõttu. Ka tervise osas oli tolleaegsetel inimestel nii mõndagi üllatavat varuks, on kirjutanud väljaanded The Sunday Post, Listverse ja Guff.
- Nad olid jõusaalihullud. Just nagu tänapäeval, uskusid ka Victoria ajastu inimesed, et olemas on ideaalkeha ning selleni otsiti teed läbi ohtrate treeningute. Need, kes said seda endale lubada, kulutasid tunde trennile ja erinevate dieetide proovimisele. Eesmärgiks oli «Kreeka ideaal», mis kujutas nende meelest täiuslikku keha. Et kasvava nõudlusega sammu pidada, ehitati üle terve Euroopa rohkem kui 200 fitnesskeskust ja jõusaali.
Dr Zanderi leiutis, mis pidi simuleerima ratsutamist. Aasta 1897 / Mary Evans / Scanpix
- Alati sai pöörduda nälgimise poole. Tänapäeval me teame, et anoreksia ja buliimia on ohtlikud haigused ning arstid teevad kõik, et nende haiguste all kannatajaid aidata. Victoria ajal aga ülistati naisi ja tüdrukuid, kes suutsid päevi, isegi nädalaid nälgida. Samas usutakse, et ehk nad salamisi ikka sõid, sest muidu ei oleks nad suutnud ellu jääda – legend Mollie Fancherist näiteks sedastab, et naine ei võtnud 14 aasta jooksul suutäitki, kuid see ei saa ometi olla tõsi, isegi kui Victoria ajastu inimesed seda väga uskuda tahtsid.
- Daamid tegelesid emotsioonide haldamise asemel minestamisega. Minestamisel oli esiteks täiesti loogiline seletus: kuna korsetid olid nii kitsad, siis takistasid need normaalset verevarustust ja hapniku ligipääsu, mistõttu oli minestamine tol ajal tavapärane. Kuid daamid ei tohtinud ka oma emotsioone näidata, siis valisid nad vihastamise või frustratsiooni välja näitamise asemel minestamise.
- Kuninglikud tätoveeringud. Tänapäeval ei näe sa ilmselt kuningliku perekonna liikmeid tätokatega, kuid tol ajal olid mitmed kõrgseisusest inimesed oma keha tindiga kaunistanud. Asi tuli moodi pärast seda, kui Walesi prints külastas Jeruusalemma ning seal tätoveerimisprotsessi nägi ja seejärel sellest ka ise osa võttis. Koju jõudes muutus asi trendiks ning usutakse, et umbes 100 000 londonlast olid tol ajal tätoveeritud.
Tätoveeritud mrs Williams. Aasta 1897 / Mary Evans / Scanpix
- Võlujoogiks oli õlu. Ajal, mil vesi oli sageli saastatud, räpane ja ohtlik, pidid viktoriaanlased lootma õllele. Reovesi jooksis nimelt otse kaevuvette ning toiduäris puudusid igasugused regulatsioonid. Halvaks läinud liha, haigusi kandvad köögiviljad ning kõiksugune muu vastik toidukraam oli tavapärane, mis tähendas, et alkohol – mis tappis baktereid – oli sinu sõber ja liitlane. Ka rasedad naised, haiged ja lapsed said loota õllele, mitte veele.
- Arseen oli suur sõber. Me oleme juba kirjutanud, kuidas arseeni leidus paljudes ilutoodetes, mida Victoria ajastu naised kasutasid. Kuid arseeni leidus ka tapeedis, riietes ja toidukaupades, see oli vabalt apteegis saadaval. Mehed aga kasutasid arseeni, et suurendada oma «romantilisi tundeid»...
- Hullumajja sai minna ekskursioonile. Victoria ajastu alguses lubasid psühhiaatriahaiglad oma külalistel patsiente vahtida ja isegi neid mõnitada – see «ekskursioon» oli legitiimne omamoodi meelelahutuse vorm. Mis on aga eriti kurb: haiglad polnud täis mitte ainult vaimse tervise häiretega inimesi, vaid ka teisi õnnetuid – epileptikuid, homoseksuaale ja naisi, kellest olid nende abikaasad tahtnud lahti saada.
- Hüsteeria vastu leidus ravi. Umbes alates aastast 1859 oli üks levinumaid diagnoose, mis naistele pandi, hüsteeria. Oled närviline? Hüsteeria. Oled kurb? Hüsteeria. Karjusid oma petjast abikaasa peale? Hüsteeria. Õnneks oli aga hüsteeriale olemas ka ravi – vaagnamassaaž ehk teiste sõnadega masturbeerimine, mida viis läbi doktor. Kui ta käed väsisid, võeti appi mehhaaniline või elektri jõul töötav mehhanism, kuni saavutati hüsteeriline paroksüsm ehk orgasm. «Ravi» oli levinud ka vaimuhaiglates ning mis on märkimisväärne, on tõsiasi, et õiget tehnikat olnud meesarstidel väga raske omandada, seega suunasid nad sageli oma patsiendid ämmaemandate poole.
- Abi sai ka hüdroteraapiast. Veel üks raviviis, mis 19. sajandi haigeid aitama pidi, oli hüdroteraapia ehk külma või kuuma vette kastmine. Vesiravi oli nii populaarne, et paljud arstid rajasid suuri kliinikuid, kus jõukamaid patsiente teenindada. Mille vastu hüdroteraapia aitama pidi? Praktiliselt kõige – tuberkuloosi, unetuse, kiilasuse, impotentsi ja hüsteeria raviks arvati just hüdroteraapia sobivat. Tasub märkida, et soolestiku hüdroteraapia ehk klistiir ei olnud sel ajal alati väga populaarne, see sai hoo sisse, kui seda hakkas propageerima USA tervisefanatt dr John Harvey Kellogg 19. sajandi lõpu poole.
- Ja kui miski muu ei aidanud, siis olemas olid veel ka elekter- ja magnetravi. Victoria ajastu inimesed olid altid iga uut leiutist tervise teenistusse rakendama. Elektropaatia oli raviviis, mis kasutas elektrit, et leevendada erinevaid haigusi alates podagrast, lihasnõrkusest ja reumast lõpetades – arvasid ära – hüsteeriaga. Sisuliselt anti patsiendile pisikesi elektrilööke, mis mõnikord jätsid ka põletusjälje. Magnetravi aga pidi aitama valu vastu, panema juuksed kasvama ning muude hädade osas ka näiteks seedehäireid leevendama. Üks selline seadeldis kandis nime elektrikorsett, kuid sisaldas tegelikult magneteid. Tootjate sõnul pidi see aitama «rinnal tervelt areneda», misiganes see ka ei tähendanud.