Klienditeenindajad on alamakstud
On keegi viitsinud lugeda «Nõuded klienditeenindajale»? Päris huvitav, tasuks läbi lugeda. Meil teenindajatel on omavaheline nali – nõuded antud tööle nõuaks juskui tuumafüüsikut, aga tasu makstakse nagu …?
Ehk siis jõuamegi selle põhilise juurde. Ma tõepoolest ei tea ühtegi teist ametit, mis oleks nii alamakstud. Kohati jääb mõne teenindajana töötava naisterahva jutust arusaam, et ta käib tööl sellepärast, et saaks tööle sõita. Tiina Saar on öelnud: «Kui inimene on alamakstud, võtab see temalt ametiuhkuse.»
Kahjuks kujundab see ka töötaja käitumist ehk tekib mõtteviis – ma ei teegi rohkem kui mulle makstakse. Keegi aga peab selle töö ära tegema. Tõepoolest, müts maha nende ettevõtjate ees, kes maksavad oma töötajatele konkrentsiväärilist palka ja väärtustavad oma töötajat.
Inimene, kes ei tule oma töötasuga ots-otsaga kokku, ongi rahulolematu ning ta väljendab seda ka oma töös. Nii me näemegi kassades istumas tülpinud nägudega klienditeenindajaid. Mis teha, kahjuks on suurem palganumber siiski kõige suurem motivaator.
Kas klienditeenindajad võiksid hakata streikima?
Ülemiste Keskuse juht Guido Pärnits algatas 2015. aastal poodide lahtiolekuaegade kohta avaliku arutelu. Valmidus neid lühendada on ühiskonnal olemas. Nii Soome kui ka Euroopa suundumused pigem aga näitavad, et lahtiolekuajad pikenevad. Seega jäi teema tagaplaanile ehk siis ootavale seisukohale.
Saan aru, et lahtiolekuajad sõltuvad turu vajadustest, aga olles ise juba pea kümme aastat kaubanduskeskuse töötaja, leian ma, et otsest vajadust kauplusi pühapäeval lahti hoida hiliste õhtutundideni ei ole vajalik.