Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Eesti mehed paljastavad: kõige jubedamad asjad, mida naised neile teinud on

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Vida Press

Pidevalt räägitakse sellest, kuidas mehed naistele haiget teevad, aga kuidas on lugu naistega, kes mehi halvasti kohtlevad? Millised on Eesti meeste kõige kohutavamad kogemused, kui jutt on naistest? Täpselt seda me seekord meeste käest küsisimegi!

Erik (35): «Tudengiajal, aastal 99 vist, kui Tallinna-eluga väga veel sulandunud polnud, siis kodulinnas oli üks tüdruk kellega oli nagu «mingi teema». Olime väga lähedased ja kõvasti semminud, aga seksini veel polnud jõudnud. Tal oli sünnipäev tulemas ja andis vihjamisi teada, et see on see päev kus võiksime esimest korda ka koos olla. Ta oli iseenesest väga seksapiilne, mitte mingi niisama väikelinna tüdruk, vaid kogenud ja teadis täpselt mida ja kuidas tahab.

Minul, tol ajal, mitte ülearu kogenud ja Tallinnas igavledes, tekkis ootamatu võimalus minna nädalaks tasuta reisile Saksamaale. Kuna koolis oli igav, Tallinnas oli minu jaoks igav, siis otsustasin, et lähen. Kahjuks see kõik langes samale ajale, mil oli tema sünnipäev planeeritud...

Tulles reisilt tagasi, sain teada et sünnipäev oli olnud väga tore pidu – teadagi ju neid 20-ndate alguse pidusid – ikka hommikuni ja täiega. Ja siis ta ise ütles mulle, otse: «Kuna sind seal ei olnud, siis ma keppisin hoopis Taneliga. Oi kui hea pepuseks meil oli, väga nautisin seda.»

Ehk siis, natukene kättemaksuks, teeme sinu sõbraga hoopis anaalseksi. Väga meeldejääv!»

Kristo (32): «Mul on kogemus, mis tekitas minus suurt pettumust. Ma polnud vihane, ärritunud või murtud, vaid tõesti lihtsalt väga pettunud.

Oli üks neiu, kellega pikalt suhtlesime, sellest saigi ajapikku päris suhe. Siis hakkas selguma, et ta varjas minu eest nii mõndagi. Ta ei tahtnud kunagi asju koos teha – kohtumised pere või sõpradega toimusid alati nii, et mind kaasa ei võetud. Seisin meie eest sellest hoolimata.

Vahepeal oli kõik hästi ja siis ta jälle kadus mingiks ajaks silmapiirilt. Seda hakkas aina tihedamini juhtuma. Oli ja siis jälle ei olnud.

Ajapikku suhtlesime omavahel aina vähem. Proovisin veel viimast korda midagi päästa ja kutsusin ta endaga välja. Selle peale tuli napp vastus, milles seisis, et ta ei vääri seda. No mis asja? Mida see veel tähendama peaks?!

Ja siis saabuski täielik vaikus. Vähemalt selle hetkeni, kui temalt ülipika sõnumi sain – seal seisis detailselt, kui väga ta ikka mind tegelikult armastas. Aga sinna see asi jäi! Kõik lihtsalt kadus ja ma ei saa siiani täpselt aru, miks.»

Siim (36): «Kõige hullemaks asjaks on olnud ilmselt silma valetamine. Mu toonane naine pettis mind meie ühise tuttavaga – ma ise sattusin seda pealt nägema. Tema arvas, et kui ta kõike eitab, siis pigistan silma kinni. Ütlesin talle ka, et ma ju nägin oma silmaga, mis juhtus, aga ta jätkas eitamist. Aastaid hiljem tunnistas ta kõik siiski üles. Alguses oli vist egolaks liiga suur, et seda teha!»

Kaido (28): «Minu eks tegi meie lahkuminekust maapealse põrgu! Ta ei jätnud mulle valikut – ma pidin meie suhet viis korda lõpetama. Iga uus lõpp oli eelmise kordus: lõputud kõned ja sõnumid, millele mittevastamisega kaasnesid enesetapuähvardused. Esimesed kaks korda läksin liimile, aga selgus, et tegemist oli lihtsalt vaimselt haige inimesega, kes armastas minuga niimoodi manipuleerida. Ta ei saanud kuidagi aru, et ma ei taha oma elu tema omaga kauemaks siduda. Temapoolne terror kestis peale lahkuminekut veel pea poolteist aastat. Ilmselt oleks kauemgi kestnud, aga ma kolisin ja vahetasin telefoninumbri ära.»

Vello (42): «Minu jaoks on kõige kohutavamaks kokkupuuteks naisega olnud see, kui üks mulle ennastunustavalt kallale tuli. Füüsiliselt kallale. See oli korduv muster, sest andsin talle alguses alati andeks. Lootsin, et ta saab aru, kui vale igasugune vägivald on, aga reaalsuses läks asi iga kuuga järjest hullemaks. Pidin viimasel korral lausa traumapunkti külastama.»

Tagasi üles