Lapse segamini tuba võib vanemale palju tuska tekitada. Oma toa korrashoidmine on oluline eluoskus, mis võetakse kaasa ka täiskasvanuellu, kirjutab Perekeskus Sina ja Mina.
Kuus nõuannet, kui lapse tuba on pidevalt segamini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne, kui hakkad oma last distsiplineerima, mõtiskle korraks järgmistele punktidele:
- Kellel on vaja, et tuba oleks korras? Tavaliselt on selleks vanem ja mitte laps: vanemal on motivatsioon ja energia, mis on suunatud toa korrashoidmisele, samas kui lapsel ei pruugi olla üldse huvi toa koristamise osas. Selles osas selguse loomine ja oma lapse perspektiivi teadvustamine aitab kaasa edasises suhtluses.
- Kas sinu ootused on lapse vanusele kohased? Väikestele lastele meeldib aidata ja me ootame sageli, et nad suudavad oma toa korras hoida. Tegelikult on see suur vastutus ja töö ning lastel võtab aega, et see oskus omandada.
- Kas minu ootused lapse koristamisele on järjekindlad? Vahel ei anna me oma ootustest piisavalt järjekindlalt teada. Lastele on vaja selgeid juhised, tähelepanu ning selget sõnumit meilt, mida me tahame, et laps teeks. Seejuures on oluline, et vanem märkab ja tunnustab lapsepoolset panust.
Nüüd, kus oled sellele teemale rohkem mõelnud, on aeg nõuanneteks. Järgnevalt toome ära kuus konkreetset viisi, kuidas vanem saab õpetada oma lapsele toa koristamise vastutust.
1. Vaata segamini tuba kui võimalust harjutada ja lihvida oma vanemlikke oskusi.
2. Anna ainult üks väike ülesanne või kohustus väikelapsele.
3. Ole valmis aitama nii palju, kui lapse vanusele kohane – anna rohkem vastutust, kui laps saab vanemaks.
4. Tee ülesanne väiksemateks sammudeks. Näiteks: «Korja üles kõik punased asjad» või «Korja kõigepealt üles mänguasjad».
5. Võtke laupäevad traditsiooniliseks koristuspäevaks.
6. Vanema lapsega sõlmi kokkulepe toa ülevaatuseks.