Tähistame suvistepühi! Rõõm suvesoojuse saabumisest ja õiteilus loodusest

Suvistepüha tähistamine Kuigatsi valla kiigel Foto: Laura Liinat

Nelipühad ehk rahvapäraselt suvistepühad on sel aastal juunikuu esimesel nädalavahetusel. Need on suve saabumise ja vastuvõtmise pühad, millel on palju nimesid nagu kasepühad, kiigepühad, munapühad, karjasepühad, lastepühad. Lõuna-Eestis langeb suvistepühade ajale mitmeid erilisi meeste- ja naistepühi, näiteks pekopüha, kergotamine, paabapraasnik.

Tunnustatud rahvakalendri uurija Mall Hiiemäe kirjutab, et suvealguse tähiseid jagub lausa nelja kalendrikuusse, alustades aprillist ja lõpetades juulist. Eks see suve saabumine on aastati erinev, sõltuvalt ikka ilmast. Uurija ütleb, et ühegi teise tähtpäeva tavandikompleks pole nii väljapeetult peomeelne kui suvistepüha oma. (Hiiemäe, M:. 2010: 127-128)

Kuigatsi valla suvistepühal pärjatati kiigeehitajaid Foto: Laura Liinat

Meeldejäävad on need pühad just kaselõhna ja rõõmsa meeleolu tõttu. Mitmel pool tehti sel puhul ka lõket. Noored kogunesid lõbutsema, vanemad inimesed seda vaatama ja juttu puhuma. Käidi kalmistul lahkunute haudadel, õigeusklikel oligi see oluline esivanemate mälestamise päev haudadel itkemise ja sinna toidulaua katmisega. Kaskede koju toomise komme on tänini suuresti tuttav ja käibel. Sajandi jagu tagasi aga viisid noormehed külatava kohaselt kase selle tütarlapse värava taha, kes neile meeldis. Kaskede või kaseokste koju toomine on rahvakombestikust üle võetud ka kiriklikku tähistusse.

Kuidas ja mida tänapäeval?

• Kaskede toomine: too metsast kased või kaseoksad ja ehi nendega oma maja või korter, aga ka muud hooned ja kohad, nagu loomalaut, kiik, grilliplats.
• Elamu ja õue koristamine ja kaunistamine: nii tubade kui õue kaunistamiseks sobivad lisaks kasepuule ka toomingaoksad, kullerkupud, pääsusilmad, angervaksad ja muud sel ajal õitsevad lilled. Seda võib vabalt teha ka töökeskkonnas, kui juhtud sel ajal tööl olema.
• Karjasele kingitus: loomapidaja, kellel on karjane, andku karjasele muna või eriline karask. See kinnitab karja heaolu ja tervise kogu suveks.
• Munade kui viljakuse ja elu sümboli värvimine: Kesk- ja Lõuna-Eestis oli tavaks mune värvida ka suvistepühadel lisaks sibulakoortele, kohvile ka värskete kaselehtedega, mis annavad munadele kena heleda värvi.  Eriti uhke on seda teha hoovis ühiselt.
• Munade koksimine ja veeretamine.
• Kiikumine: kiigeseppadele kingitakse sel puhul võid, mune, paelu, kindaid jm. Miks mitte avada just sel pühal suurejooneliselt külakiik.
• Ravimtaimede korjamine.
• Pärgade punumine.
• Eine looduses: sobiv on mekkida juba kättesaadavat rohelist ja värsket. Rituaalse toidud on munad, kohupiim, sõir, korbid, kaerakile.
• Ühine pidutsemine (tantsimine ja laulmine) on suverõõmupühal igati asjakohane.
• Saunatamine: värskete saunavihtade valmistamine ja nendega vihtlemine.
• 

  Tammealuse suvisted / Ahto Kaasik

See on hea võimalus teha taastutvust ümbritseva loodusega metsa, põllul, pargis, einestada looduses, laulda lindudega võidu ning tunda end looduse osana. Eesti Folkloorinõukogu eestvedamisel peetakse suvepüha sel aastal Valgamaal Palupera vallas Külamäe talus.

Allikas: Hiiemäe, M. 2010. Pühad ja argised ajad rahvakalendris. Tallinn, Varrak.