Ivaski ja tema kolleegide mantra on lihtne, kuid väga oluline: «Õnnetuste vältimiseks tuleb püüda ette näha kõiki ohte, mida on võimalik ette näha ja need ohud kõrvaldada.» Samas tuleb läbi mõelda ka see, mida teha siis, kui juhtub õnnetus mingi ettenägematu asjaolu tõttu. «Valmisolek tähendab muuhulgas seda, et ettevõttes on olemas koolitatud esmaabiandja ja kõik teavad, kes esmaabiandja on. Samuti on kergesti juurdepääsetavas kohas olemas esmaabivahendid. Pahatihti on esmaabivahendid näiteks Maie kabinetis, aga kui Maiet ei ole tööl, siis on tema kabinet lukus ja esmaabivahenditele puudub juurdepääs.»
Ivask ei väsi kordamast, kui oluline on töötervishoiu ja tööohutusega pidevalt tegeleda. «See peab olema ettevõtte tegevuse sama loomulik ja oluline osa kui näiteks finantskontroll. Kui me räägime töötervishoiust ja tööohutusest, siis me räägime meie inimeste eludest ja tervisest. Töötervishoiu ja tööohutusega tegelemist ei tohi jätta vaeslapse ossa, millega tegeletakse siis, kui kõik muud probleemid on lahendatud,» rõhutab Ivask. «Samuti tuleb sellesse tegevusse kaasata kõik ettevõtte töötajad, igaühel oma roll ja ülesanded. Töötervishoiu ja tööohutusega tegelemine ei saa olla ainult ühe inimese kohustus – näiteks määratud töökeskkonnaspetsialisti kohustus, kelle ülesandeks on ohutuse tagamine ja ülejäänud teevad tööd vanamoodi edasi.»
Õnnetus juhtub aga enamasti mitme teguri tõttu – tööandja on jätnud midagi tegemata ja töötaja teeb midagi valesti. Just seetõttu ei piisa pimedast usust, et kõik on hästi, vaid tuleb ise aktiivselt ohutusse panustada, rõhutab Ivask. Töötajal tasub tähele panna, mida tööandja räägib, võtta aega, et lasta end juhendada, jälgida ettenähtud ohutusreegleid ja, mis peamine, suhtuda ohutusse tõsiselt ning mitte häbeneda tööohutust ülemustega jutuks võtta. «Kõik hakkab pihta meist endist, seega saab inimene ise üsna palju ära teha,» üteb Tööinspektsiooni konsulant Mari-Liis Ivask, kes koos kolleegidega annavad tööohutuse teemal tasuta nõu kõigile. «Inimese enda roll on oma elu ja tervise väärtustamine, sellest tuleks lähtuda ka töökeskkonnas.»