Heidi Ruul teeb puust ja punaseks: kuidas käituda naisega, keda armastad?

Heidi Ruul Foto: Marit Kuusk

Mul on ropult vedanud: kuulen iga jumala päev ühe härra käest, kui väga ta mind armastab. Kohe-varsti juba kümme kuud kuulen iga jumala päev, kui väga ta mind armastab. Öeldakse ju, et naised armastavad kõrvadega – seega, mida veel tahta, või mis?! Oodake, ma tean! Tegusid tahaks! Selliseid, mis sõnadega harmoonias oleksid. Mida siis teeb üks mees, kes armastab sind rohkem kui elu? 

Alustuseks teeb ta kõik selleks, et sulle võimalikult palju haiget teha. Ta hoolitseb nagu kord ja kohus selle eest, et sa igal õhtul patja nuttes magama jääksid! Ta on väga kohusetundlik ja ei jäta selles osas päevagi vahele!

Siis teeb ta ettepaneku kokku kolida. Sa käid nädalate kaupa temaga koos erinevaid kortereid vaatamas ja lepid lõpuks temale kõige sobivama variandiga. Sa kolid sisse ja ootad üle kahe kuu, millal härra kolimiseni jõuab – ilmselt mitte kunagi. Ometigi ei too ta sulle ka võtmeid, sest neid võib ju vaja minna – järelikult armastab!

Meest sõnast, härga sarvist? Ei, ta peab oma sõna järjest vähem. Midagi kokku leppides tead juba ette, et see kokkulepe ei kehti. Aga oodata ja loota ja unistada saab pisut ikka! Ja siis patja ulgudes magama jääda. Õnneks ronib kass kaissu.

Ta ignoreerib sinu kõnesid, sest ta ei taha sulle tegelikult valetada. See on ju positiivne: järelikult siiski armastab! Jumal teab, et homseks ilmub ta kivi alt jälle välja, sest ta armastab sind!

Üle seitsme maa ja mere… nalja teete? Isegi kilomeeter võib läbimiseks liiga pikk vahemaa olla. Aga ta on ju väsinud. Homme parandab. Ülehomme? Nädala pärast? Vahet pole – peaasi, et armastab!

Sa teed iga päev kõik, et ta elu võimalikult lihtsaks ja õnnelikuks muuta. Teda pole sinu jaoks peaaegu mitte kunagi olemas, mõne erandiga. Tubli! Järelikult armastab!

Ta kohtub kohe alguses sinu vanematega, sest ta armastab sind! Sina saad edaspidi tema puudumisele ja arusaamatutele otsustele agaralt vabandusi otsida, sest sa armastad teda.

Ta laseb oma eksil neid sotsiaalmeedias õnneliku perekonnana edasi presenteerida, aga see on okei – see on ju tegelikult läbi ja ta armastab sind. Ta ise ütles! Korduvalt! Alles mõned tunnid tagasi.

Parem Hilja kui…

Okei, tunnistan, et panin loo pealkirjaga vist pisut pange. Korrigeerin (parem Hilja kui mitte keegi, eks ole?!): nii ei tohiks ükski mees ühegi naisega käituda! Isegi, kui ta teda jäägitult vihkab, armastusest rääkimata.

Jah, naised armastavad kõrvadega, aga uskuge – need armsad kõrvad väsivad ühel hetkel nii ära, et need ei taha teie suust enam poolt sõnagi kuulda! Ja siis loevad juba ainult teod, sest üks tegu räägib teadupoolest rohkem kui tuhat sõna.

Paraku tundub, et mõne mehe jaks on neid suuri sõnu kuidagi väga raske tegudeks ümber vormistada. Lihtsam on pea kivi alla peita ja oodata, millal iga keharakuga armastava naise maailma-pikk kannatus läbi saab. See kehtib minu meelest elus absoluutselt kõige kohta: alati on lihtsam alla anda! Aga mida sellest võidetakse?

Pagan teab, et minus seda allaandjat ei ole ja luban siinkohal käsi südamel, et ma ei lase ühtegi taolist allaandjast eksemplari endale tulevikus lähemale kui kümme meetrit!

Armastust täis nädalat soovides,

H.