Marin teab: jah, ka seksis võib olla andetu!

Foto: Vida Press

Kohtusin hiljuti ühel seminaril vana peigmehekandidaadiga, kes koosveedetud paari tunni jooksul ettevaatlikult uuris, miks me omal ajal nii kiirelt lahku läksime. Veelgi täpsemalt, miks meist päriselt lõpuni asja ei saanud. Keerutasin juttu mujale, pööritasin silmi ja juhtisin teemat visalt mujale, sest ei kavatsenudki talle enda ülestunnistusega haiget teha. Muidu tõeliselt tore ja muhe mees, aga voodis mitte ainult igav, vaid täiesti andetu. Sõbrannadega teemat kombates selgus, et selliseid leidub veelgi. 

Mu eelmine boss rääkis koosolekul ühele töötajale enda meelest taktitundelise loo andekatest koorilauljatest ja mitte nii talendikatest sooloartistidest. Et kooris lauldes on temagi lapsel kõik hästi ja tubli tots, aga soleerima – ei iial. Pole õiget häält selleks ja teiste toetava õlata ka just mitte kõige viisitundlikum. Vihje siis sellele, et kui iseennast andekaks ja tubliks peetakse, ei pruugi seda tegelikult üldse mitte olla, isegi kui keskpäraselt vaeva näha. Kui annet pole, siis ei ole.

Seksis samamoodi, on andekaid ja täiesti andetuid inimesi. Mis pole imestamist väärt, eks, rütmitunnet ja ülalnimetatud viisipidamist pole ka kõigile võrdselt jagatud. Aga ikka õudne ja lootusetu jama, kui selline satub partneriks inimesele, kelle jaoks seks ülioluline on. Brrr, ma ei taha iial lesida seksi ajal voodis ja olla kuiv nagu suhkruhaige kurk.

Mis siis voodis toimub? Suurt ei midagi (tahaks lisada siia kurvanäolise emotikoni). Kujutage ette ebaõnnestunud keemiakatset ja siis teaduslikku huvi seda uuesti teha, et soovitud tulemuseni jõuda. Katses mitte midagi muutmata. Lollgi saab aru, et tulemus ei muutu. Või kujutage ette jõule, ikka juba mitmekümnendaid, mida peate. Kui iga kord saaksite kuuse alt täpselt ühesuguse kingi. Näiteks mummulises paberis kandilise paki. Lehv on alati identne, sisu on sama ja täielik jama. Nii aastast aastasse. Ei üllatusmomenti ega rõõmu ja pärast kolmandat-neljandat korda ei viitsi eriti enam sära teeselda ka. Kohutavalt igav.

Nuppudega raadio kruttimine

Puust ja punaselt - partnerit koheldakse nagu nuppudega raadiot, mida veidi kruttida, et uudised käima hakkaksid. Ei kirge, ei tunnetuslikkust, loomingulisust ega ammugi fantaasiat. Kohad, mida puudutatakse, on õiged, aga surve ja hetk valed, kõik käib rohmakalt, puiselt ja tuimalt.

Kogemusega pole siin suurt pistmist. Ei tasu jagada emalikke õpetussõnu «miks sa meest ei juhenda», «aastatega muutub lähedus olulisemaks», «peenise asemel on võimalus kasutada keelt ja sõrmi» jne. Juhendamisest – muidugi on normaalne voodis öelda, mis meelepärane oleks, suunata ja juhtida. Aga kui see läheb juba jalgpallitreenerina korrutamiseks, on halb. Andetu on võimeline mõne etapi ära õppima, minu eksemplar näiteks õppis kliitori suudlemise ära, aga ülejäänu läheb ikka puiselt ja fantaasiavaeselt. «Kallis, mulle meeldiks, kui mu kaela suudleksid. Ja kui reite sisekülgi limpsid, on samuti hästi hästi hea.» Kuulekad ja masinlikud kaks mopsu kaelale ja mauhti reite vahele asjalikult kintsu lakkuma, püüdlikult ja hoogsalt, nagu kass peseb poegi. Et seal vahepeal veel meeter naisepinda on, ei mahu talle pähe, samuti ei ole puudutustes erinevat intensiivsust. Kurat küll, ei mingit loovust ega erootilist taipu. Kõik ühe tugevusega – kui silitamine, siis tugeva labakäega, kui patsutused, siis laks-laks ja edasi. Eranditult iga kord on seks nagu trenni läbiviimine, muudkui juhendad ja jälgid algusest lõpuni, kas ikka tehtaks, mis vaja, kasutatakse lihaseid korrektselt ja et treenitavad ennast koledal kombel kogemata ei vigastaks.

Koba mees ei tule ise selle peale, et proovida partnerit muudmoodi rahuldada, ta ei ole niipea valmis uueks ürituseks ja tema väljaõpetamine on võimatu vaev. Ja mulle ausalt meeldib õpetada ja juhendada-juhtida. Samamoodi nagu austraallastel, kel voolab ookean veenides, olen mina pedagoogiliste kalduvustega, sündinud suunaja. Aga pole teises seda oskust partneri reageeringutele vastavalt käituda, ei taju erinevaid situatsioone. Õpitud stsenaariumist kõrvale kaldudes ärkab nagu unest: «Ahjaa, keelekas oli enne naba suudlemist, teeme selle kohe ära!» Oraalseks pole osa eelmängust ega partneri erutamiseks, vaid mehhaaniline viis naist märjaks saada.

Lahendus?

Lahenduseks ongi kas kas taluda ja kiruda või laiali minna. Siin pole küsimuseks õnnetuse tagajärjel seksivõime kaotamises, vaid täieliku mittesobivusega. Esimesel juhul ei kaoks ma kuskile, aga ainult sellise partneri otsa koperdanud mõistavad vist, et sellises suhtes ei ole teisel poolel mingit huvi sinu rahuldamiseks. Ta ei tule iseseisvalt selle pealegi, et peale nende saagimisliigutuste on kuskil mitu teist kihti ja dimensiooni veel ja et naine, see on üks kuramuse tundlik olend. Mina vegeteerida ei tahtnud, petta samuti mitte, valisin edasised täiusliku partneri otsingud. Õnneks leidsingi.

Kunstiinimestega veelkord paralleeli tuues on võimalik teatud maani mingi oskus ära õppida ja teistelegi esitada, aga nauditavalt ja elamusi pakkuvalt saavad sellega hakkama ikka need, kellele looduse poolt antud. Iga klimberdaja pole klaverivirtuoos ja kõik ei ootagi suurt aplausi.