Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Eesti esimesed raseduskriisi nõustajad said kutsetunnistuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Pexels / CC0 Licence

Teisipäeva õhtul anti Raseduskriisikeskuses üle esimesed raseduskriisi nõustaja kutsetunnistused Eestis. Raseduskriisi nõustaja eesmärgiks on pakkuda naisele, mehele või perele psühholoogilist tuge, infot ja abi olukordades, mis on seotud emotsionaalse stressi või kriitilise sündmusega lapse planeerimise, lapseootuse või sünnitusjärgsel perioodil.

«SA Väärtustades Elu koostöös Eesti Kutsekoja ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga töötas välja raseduskriisi nõustaja 6. taseme kutsestandardi, mis aitab tõsta nõustamisteenuse kvaliteeti ja suurendada teadlikkust sellise nõustamisvõimaluse kohta,» rääkis kutseeksami üks läbiviijaid, SA Väärtustades Elu tegevjuht Ena Soodla. «Raseduskriisi nõustaja kutseeksami on tänaseks läbinud esimesed kuus nõustajat.»

«Tegemist on Eestis ülimalt vajaliku teenusega, sest raseduskriis mõjutab väga suurel määral keerulisse olukorda sattunud lapsevanemate või nende lähedaste elukvaliteeti ja mõjutab kindlasti ka inimeste soovi edaspidi lapsi saada,» märkis Ena Soodla. «Raseduskriisi nõustajaks soovivad üldjuhul saada eelneva psühholoogi, psühholoogilise nõustaja, sotsiaaltöötaja, hingehoidja või ämmaemanda haridusega inimesed, kes on märganud teenuse vajalikkust ja nii mõnigi neist on omal käel pidanud nõustamisega tegelema. Kutseeksam aitab nende spetsiifilisi teadmisi hoida ja arendada.»

SA Väärtustades Elu juhatuse liikme ja raseduskriisi nõustamisteenuse ühe eestvedaja Margit Embergi sõnul pöördub raseduskriisi probleemiga nõustaja poole aastas keskmiselt ca 2000 naist-meest, keda on nõustatakse kokku ligikaudu 4500 korral. «Oleme tegelenud aktiivselt teavitustööga ja selle tulemusel oskavad inimesed üha enam ise või spetsialisti soovitusel nõustamisteenust otsida. Kuid vajadus selle teenuse järgi on palju suurem, seda eriti Eestimaa kaugemates piirkondades. Nõustaja kutse andmine aitab olukorda loodetavasti parandada,» märkis Emberg.

«Ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) rõhutab ema vaimse heaolu olulisust ning soovitab käsitleda rasedust ja sünnitusjärgset aega kui väga spetsiifilist ajaperioodi. See eeldab probleemide ja raskuste õigeaegset märkamist ning kohest sekkumist, vaimse tervise teenuste kättesaadavust ning vastavat ettevalmistust spetsialisti tasandil,» lisas Emberg.

Raseduskriis on olukord, kus väheneb naise, mehe ja tema lähedaste toimetulek füsioloogiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste muutuste või traumaatiliste kogemustega, mis on seotud rasestumise, lapseootuse, sünni ning lapsevanemaks kasvamisega. Peamised pöördumiste põhjused on olnud seni näiteks lapse surm, raseduse katkemine või katkestamine, planeerimata rasedus, enneaegse või erivajadusega lapse sünd, negatiivne sünnituskogemus või hirm sünnituse ees, muutused paarisuhtes, muremõtted ja emotsionaalsed raskused raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil jne.

Raseduskriisi nõustamise eesmärk on kaitsta, toetada ja aidata säilitada emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu, võimaldades optimaalset psühholoogilist ja psühhofüsioloogilist arengut, parandades naiste ja perede toimetulekuvõimet seoses raseduse planeerimise, lapseootuse ja sünnitusjärgse perioodiga.

Raseduskriisi nõustamisteenust pakub SA Väärtustades Elu ning tasuta nõustamist toetab Eesti Haigekassa tervise edendamisele suunatud projekti raames raseduse ajal ning kuni kuus kuud pärast sünnitust. Tasuta nõustamisele saamiseks on vajalik tervishoiutöötaja (nt naistearst, ämmaemand või perearsti) suunamiskirja.

Täpsemat infot nõustamise kohta leiab www.rasedus.ee kodulehel. Raseduskriisi nõustajad vastavad kodulehe kaudu ka e-kirjadele (http://rasedus.ee/noustamine/e-noustamine), samuti on võimalik saada tasuta telefoninõustamist numbril 8002008. 

Tagasi üles